Metallica külalistele ei jätku hotellikohti

"Isegi Metallica crew-le (meeskonnale - toim.) on raske majutuskohti leida, kõik hotellid on täis buugitud (broneeritud - toim.)," kurtis Metallica maaletooja, meelelahutuskontserni BDG juht ja üks omanikest Peeter Rebane.

Tema sõnul ei jää siiski mitte kõik kontserdituristid siia ööbima, umbes pooled lähevad öiste lisalaevade või autodega kodumaale tagasi.

"Kui kellelgi on linna ääres suur plats ning valmisolek sinna telklinnak püsti panna, siis andku endast teada," kutsus Rebane maaomanikke teenima. "Tallinna mure on selles, et meil on küll palju spaasid ja nelja-viie tärni hotelle, kuid seljakotituristile või automatkajale pole pealinnal midagi pakkuda, lihtsaid kahe tärni hotelle või kämpinguid siin lihtsalt pole."

Rebase teine mure on seotud rahaga, nimelt võtab riik kontserdi käibelt 18protsendilist maksu, mis jämedalt arvutatuna on 7-8 miljonit krooni. Kui käibemaks oleks aga 5%, nagu näiteks riiklikel kontserdiorganisatsioonidel või lõunanaabrite juures, kaotaks riik Rebase sõnul otsestest maksudest ligikaudu 4,5 miljonit krooni, kuid võidaks oluliselt rohkem.

Rebase arvutuste kohaselt toob Metallica mõnetunnine kontsert Eesti riigi kaukasse otseste maksudena 25 miljonit krooni, kui liita veel kaudsed maksud, kasvab üheainsa kontserdi pealt riigikassasse minev summa 35-40 miljonini, pluss suurenev tööhõive. "Kontserdiga seoses saab vähemalt üheks õhtuks tööd 1500 inimest," ütles Rebane.

Lisaks jätavad kontserti väisavad välismaalased Rebase väitel Eestisse 83 miljonit krooni - 67 miljonit söök-jook, majutus, meened ja muu pluss 16 miljonit transpordifirmadele.

Rebase arvutuste aluseks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest pärit numbrid - Eestit külastav ühepäevaturist jätab siia 1000 krooni, meil ööbiv turist aga 3600 krooni päevas.

Seega kasvab ühe suurkontserdi korraldamisest riiki jääv summa vähemalt 120 miljoni krooni kanti.

Metallica kontserdi korraldaja Peeter Rebane lükkas ümber ka arusaama, et suurem osa kontserdipiletitest-sponsorsummadest saadavast rahast läheb kontserdi korraldajale, kasumi riisub hoopis artist.

"Valearusaam on, et lüüakse piletimüügist laekuvad summad kokku ja see on minu kasum," selgitas Rebane. "Mitte mina ei palka artisti, vaid tema palkab mind kontserti korraldama." Vastu pakub artist korraldajale vaid 10-20protsendist, keskmiselt 15protsendist osa kontserdi kasumist.

Rebase sõnul lepivad artist ja korraldaja kokku artisti kuludes, mis tuleb igal juhul tasuda. Seejärel lähevad piletimüügist ja sponsoritelt saadud summadest maha kontserdi korraldamisega seotud kulud. Allesjäänud raha ehk kasumi jagavad artist ja promootor omavahel: 85% artistile, ülejäänu korraldajale. Kui kontsert jääb kahjumisse, jääb kahjumisse ka kontserdikorraldaja, artist saab oma kulud igal juhul tasa.

Kui palju Metallica kontserdi hinnanguliselt 45miljonilisest eelarvest üle jääb ning kui palju esinejad ühe õhtuga teenivad, jättis Rebane enese teada, öeldes vaid, et bändi liikmetelt laekub kontserdi nn honoraride pealt Eesti riigi kaukasse mitteresidendi tulumaksuna seitsmekohaline summa.