Valitsus otsustab ELi raha üle omapäi

Strateegia paneb paika Eestile mõeldud 53 miljardi kroonise nn euroraha kasutamise Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi jooksul.

"Antud eelnõu esitamise tingis asjaolu, et meie arusaamise kohaselt peaks Riigikogu määratlema riigi strateegilised valikud ja Vabariigi Valitsus olema eelkõige nende strateegiliste valikute täideviija," rääkis Res Publica esimees Taavi Veskimägi Riigikogus.

"Me põhimõtteliselt ei aktsepteeri sellist lähenemist, kus valitsus valitsuskabineti nõupidamisel teeb niivõrd põhimõttelisi otsuseid, jagades sisuliselt seitsmeaastaseks perioodiks 53 miljardit krooni, taotlemata laiemat konsensust," lisas ta.

Rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni sõnul on struktuurivahendid üks osa Eesti riigi terviklikust eelarvestrateegiast, mille kinnitab valitsus, mitte Riigikogu. "Dokument, mida igal aastal Riigikogu tegelikult kinnitab ja seadusena vastu võtab, on riigieelarve," selgitas ta eelnõu arutelul ja lisas, et struktuurivahendite jagamine on väga selgelt täitevvõimu ülesanne.

Ka Riigikogu liige Toomas Alatalu ei olnud Veskimägiga nõus ja tõi paralleeli Eesti välispoliitikaga. "Mul on meeles, kuidas Res Publica esindajad olid välispoliitika käsitlemisel raudselt seisukohal, et siin peab monopol kuuluma valitsusele ja mitte Riigikogule," lisas ta.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor toetas eelnõu, sest Euroopa struktuurifondide vahendid tulevad Eestis kasutusele mitte ainult mitme valitsuse, vaid lausa mitme Riigikogu jooksul, siis võiks neid seal ka arutada.

Atoneni sõnul ei ole ükski valitsus viimase seitsme aasta jooksul kinni pidanud eelarvestrateegiast, mis tõenäoliselt kehtib ka struktuurivahendite kohta.

"Mitte keegi ei ole öelnud, et valitsuse poolt vastu võetud struktuurivahendite kasutamise strateegia aastani 2013 on kivinenud dokument ka iga järgneva valitsuse jaoks. Ja seetõttu ongi paindlikum, kui valitsus selle kinnitab," argumenteeris Atonen.