Chiptuning annab jõudu ja samas vähendab kütusekulu

See, kas kütusekulu väheneb, sõltub suuresti inimesest, kes rooli taga istub. Kui auto hakkab paremini kiirendama, siis tihti antakse ka rohkem gaasi.

Sellest võib tulla ka suurem kütusekulu. Kui aga hoida mootorit selle normaalses pööretevahemikus, siis peaks kütusekulu langema.

Palju räägitakse sellest, et vabalthingavale autole pole mõtet chiptuning'ut teha, sest mingeid tulemusi ei saa ei dünaamikas ega ka kütusekulus.

Chiptuning'uga tegeleva Estuningu projektijuht Samvel Mäemurd nendib, et kohati on see nii ja kohati jälle ei ole ka. Kõik oleneb konkreetsest autost. "Kui kliendil on ikka auto, millele ei tasu chiptuning'ut teha, sest tulemust ei tule, siis me oleme seda ka öelnud, et pole mõtet raha raisata," räägib Mäemurd.

Turbodiislitel ja bensiinimootoriga turboautodel on chip'iga kaasnev võimsuse kasv tavaliselt 20-30 protsenti.

Oma turbodiisliga Seat Toledole chip'i paigaldada lasknud Jüri Jürisaar nimetab, et muidu suhteliselt tuim diiselmootor sai kõvasti tõmmet juurde. Samuti suurenes pööretevahemik, kus mootor korralikku kiirendust pakub. Küll nimetab Jürisaar, et tema autol kütusekulu natuke kasvas.

Audi TT-le chiptuning'u tellinud Tõnu Teeveer nendib, et kui tema auto oli juba enne ergas, siis pärast ajus kivi vahetamist oli tegemist justkui võõra autoga.

Töö tulemusena lisandus võimsust 30 kW ja väänet koguni 65 Nm. Teeveere Audil vähenes ka kütusekulu. Kui see oli enne maanteel stabiilselt kaheksa liitri peal, siis pärast chiptuning'ut on hakkama saadud natuke üle seitsme liitriga saja kilomeetri kohta.

Küsimusele, kas kivi vahetus siis tasus ennast ära, vastas Teeveer, et tasus juba sõidurõõmuga ja vähenenud kütusekulu tuli meeldiva lisana kaasa.

Päris uuele autole chiptuning'ut teha siiski ei maksa, sest see võib garantii katkestada. Silberauto PR spetsialisti Jaan Vare sõnul on igasuguse tuuningu puhul reegel, et tootja ei vastuta selle eest, mida ta ei ole testinud. Silberautos paigaldatakse autodele ainult neid juppe, mis on tootja poolt lubatud ja millele laieneb garantii. Chiptuning'ut Silberautos seni veel tehtud ei ole. Küll on Mercedeseid võimalik tellida ametliku tuunija AMG toodanguna.

Chiptuning'ut on võimalik teha ka tarbesõidukitele, mille puhul on peamiseks eesmärgiks kütusekulu langetamine.

Chip on füüsiliselt mootori juhtploki mälukivi, millele salvestatud mootori tööd mõjutavad parameetrid. Kõige olulisem chiptuning'u juures ongi mootori tööd juhtiv tarkvara, mis on kivile talletatud.

Vabalthingavate autode puhul muudetakse süüdet ja sissepritset. Turboautodel muudetakse lisaks veel turborõhku, mida tõstetakse. Viimane on põhjus, miks turboautodele mõjub chiptuning paremini ehk mootorisse saadakse rohkem õhku.

Sama kehtib ka turbodiisliga autode puhul, selle erinevusega, et diislitel muudetakse ka sissepritse ajastust, et auto liigselt suitsema ei hakkaks. Kivil olevat programmi Eestis tavaliselt ei muudeta. Tarkvara kui selline tuleb suurtelt chip'i-tootjatelt, kelle esindajad siin ollakse. Eestis pole piisavalt klientuuri, et tarkvarade muutmise aparatuuri ja vastavasse koolitusse, mis just odav pole, investeerima hakata.

Auto töökindluse pärast ei maksa karta, sest kui maksimaalne võimsuselisa chiptuning'uga on 20-30 protsenti, siis autode mootorid on tehtud 30-50protsendilise võimsusevaruga.

Chiptuning maksab sõiduautodele 7080 krooni ja paigaldus võtab aega umbes neli tundi.