Termokuup päästab raskuste tõstmisest ja soojustamisest

Siim Sultson 24. mai 2006, 00:00

"Kiire ehitada, väga soe maja. Piisab olemasolevast soojustusest," iseloomustab Thermokub OÜ projektijuht Kaupo Küünemäe termokuupidest maja.

Tegemist on polüstüreenist (rahvakeeles penoplastist) valgete seest õõnsate 1,6 kg kaaluvate seinaplokkidega, millest laotakse üles maja seinad. Valmis seinad täidetakse raudbetooniga ning tulemuseks on väljast ja seest soojustatud monoliitbetoonist maja, mida võib kohe viimistlema asuda.

Seega on vormitoode termokuup ühtaegu betoonivorm ja soojustus. Lisaks kasutatakse seda ehitustarindi tugikarkassina maa sees ja maa peal.

Küünemäe sõnul laotakse plokkidest ja täidetakse betooniga üks korrus seinu korraga, vahelagi võib olla ükskõik mis materjalist.

"Ühte seina ruutmeetrisse läheb 3,8 plokki, 6,66 meetrit armatuuri, 102 liitrit betooni ning lisandub välisviimistlus," kirjeldab termokuupidest seina Thermokub OÜ müügijuht Taimi Hüvonen.

Tema sõnul on selliselt valminud maju Eestis juba umbes 80.

Samas on termokuubi puhul ilmselt tegemist Eesti ehitusmaastikul üsna vähetuntud ehitusvõttestikuga, mis samas aga köidab aina enam tähelepanu.

"Erinevalt Aerocist Thermokub meile otsest konkurentsi ei paku," kinnitab Maxit Estonia ASi Fibo-toodete juht Hubert Peep.

Samas ei pea ta heaks, kui soojustus paigutatakse ka sissepoole kivimaterjalist seina, kuna johtuvalt seespoolse majasoojuse juurdepääsu takistatusest on sellise seina kivimassiivi soojasalvestus üliväike.

"Meil on olemas termoplokk, kus soojustus on hoopis sees keskel," lisab Peep.

Peepi sõnul võis termokuupidest maju näha aastaid tagasi messidel Saksamaal ning ilmselt on tegemist eelkõige Kesk-Euroopa majadega. Tema arvates sobib termokuubitehnoloogia Põhjamaades rohkem suvilaehituseks, kus soojasalvestus pole nii oluline.

"Igapäevaseks elamiseks ei ole selline maja hea. Aga andku minna!" soovib Peep termokuubi tehnoloogia rakendajatele edu.

Kuigi tavaliselt tuleb Fibo-plokkidest seinu asuda eraldi väljast soojustama ja tuuletõkkega katma, on palja Fibo-seina soojajuhtivus 0,2 W/m2C, samas kui termokuupseinal on see 0,16 W/m2C.

"Analoogset toodet on üritatud juba aastaid Eesti turul pakkuda, aga ehitustel käies ei ole silma hakanud, et teda kasutatakse - seega konkurendina teda siiani ei tunneta. Samas hoiame silma peal, et tulevikus üllatusi ei tuleks," sõnab Aeroc ASi müügidirektor Margus Tint.

Tema kinnitusel on Thermokubi toodete plussiks nende kasutamine vundamentide ehitamisel, kuna ei pea kasutama eraldi plokke ja soojustust.

Kuigi Aeroci tooteid Tinti sõnul vundamentide ehitamiseks ei kasutata, on seinte ladumises selged eelised Aeroci toodetel.

"Aeroci EcoTerm-plokkidest saab ühekihilise, lisasoojustust mittevajava välisseina, mis on ka hingav, penoplast ei ole hingav materjal. Aeroci plokid laotakse õhukesel liimvuugil, mis teeb müüritöö kiireks ja hinnalt soodsaks. Thermokubi plokid laotakse küll kuivalt kokku, aga hiljem on tarvis betoneerida, mis omakorda võtab rohkem aega ja seega tõstab hinda," võrdleb Tint Aeroci ja Thermokubi tooteid.

Algselt Kanadast pärit majaehitustehnoloogia on Küünemäe kinnitusel Skandinaavias turul kaksteist aastat ja Eestis neli aastat. Rootsis on tema teada ehitatud termokuupidest ka kaheksakorruselisi maju.

"Nelja töölisega meeskond ehitab sellise eramu valmis ühe kuuga," seletab Viimsis Soosepa elurajoonis termokuupidest maju ehitav tööjuhataja Andrei Martojan.

Betooni võib valada kas iga viie või iga üheksa plokirea ladumise järel. Järgmist seinasektsiooni saab tema sõnul ilusa ilma korral alustada juba paari päeva pärast. Betooniks on tavaliselt mark 25 või 30.

"Üheksa rea plokkide peale kulub 9 m3 betooni," kinnitab Martojan.

Armatuurina kasutatakse betooni sees 8 või 10 mm terasvarrast. Ise eelistab ta viimast - on kindlam.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna ehitiste projekteerimise instituudi erakorralise dotsendi Lennart Sasi kinnitusel on tegemist põneva ideega - tugev seinamaterjal on soojustatud seest ja väljast. "Sellise seina soojapidavuse võiks välja arvutada," arvab ta.

Sasi tõdemusel ehitatakse Eestis tavaliselt kivimaja välispidise soojustusega ning pööratakse erilist tähelepanu tuuletõkkeplaatide vahede tihedale sulgemisele, mis on ka põhjamaine ehitustava.

"Vahtpolüstüreeni probleem on see, kuidas seda väljast viimistleda," tõdeb Sasi.

Liiatigi võib tema sõnul termokuubi-laadsetest materjalidest majade probleemiks saada ka väline löögikindlus. "See on nagu Kommunaari king," leiab Sasi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:01
Otsi:

Ava täpsem otsing