Ettevõtjate huvi võõrtööjõu vastu raugenud

"Loobutakse sellest mõttest," ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. "Ettevõtjal on töötajat ju kohe vaja. Aasta otsa oodata on raske."

Et kolmandatest riikidest inimest Eestisse tööle võtta, peab ettevõte korraldama avaliku konkursi, mis kestab vähemalt kaks kuud ning seejärel esitama tööturuametisse taotluse ning põhjendama, miks tuleb töötaja võtta väljastpoolt Eestit. Tööturuamet otsustab seejärel, kas annab loa või mitte. Pärast seda saab hakata ajama asju kodakondsus- ja migratsiooniametiga, kes peab poole aasta jooksul otsustama, kas anda elamisluba töötamiseks või mitte. Kokku seega võib kogu protsess võtta aega üle poole aasta.

Näiteks Skype Eesti jaoks on aga pool aastat väga valus ooteperiood. "Skype'il lisandub miljon kasutajat nelja päevaga, meie elus on kolm kuudki igavik," lausus Skype Eesti juht Sten Tamkivi, tuues näiteks, kuidas peaaegu iga päev tuleb mõne kolmanda riigi kodaniku unistusele Skype'is töötada kriips peale tõmmata.

"CV näeb hea välja, aga siis vaatad, et inimene on Pakistani kodakondsusega," selgitas Tamkivi, kelle sõnul võib kodakondsus- ja migratsiooniamet tööloa andmise protsessi venitada isegi kaheksa kuu pikkuseks. "Meil on ka paremaid kogemusi, aga kolm-neli kuud läheb ikka aega. Ainult väga eriliste staaride puhul on mõtet seda protsessi ette võtta."

Skype Eestis on praegu tööl 28 välismaalast, kellest kaheksa on pärit kolmandatest riikidest. Nendest kaheksast pooled pole päris töötajad, vaid praktikandid, kelle elamis- ja tööloa saamisel on aidanud tudengiorganisatsioonid ning kes pärast praktika lõppu naasevad kodumaale.

Rahvastikuminister Paul-Erik Rummo tunnistas, et üks ettevõte on tema teada tõesti kurtnud, et elamis- ja tööloa saamise protseduur on pikaajaline ja pisut ebamäärane, kuid seni on välismaalaste seadus toiminud hästi.

"Ega neid taotlusi pole nii hirmus palju tulnud," sõnas Rummo, viidates sellele, et välismaalaste seaduse järgi on sisserände kvoot 0,05 protsenti elanikkonnast ehk alla 700 inimese. "Siiani seda kvooti täis pole võetud. Kultuurilise kokkupõrke hirmus pole see number üldse märkimisväärne."

Rummo hinnangul võiks ajutiselt siia tööle tulevatele inimestele töölubade andmise muuta lihtsamaks. "Näiteks Balti Laevaremonditehase tellimus viidi üle Leetu, sest majandusministeeriumis viivitati taotluse läbivaatamisega," tõi Rummo näite.

Rahvastikuminister märkis, et ajutiselt siia tööle tulevad inimesed naasevad üldjuhul pärast töö lõppu oma kodumaale, mitte ei jää Eestisse. "Nende ajutiste töötajate puhul pole ka küsimust, et nad jäävad koormaks meie sotsiaalsüsteemile või me peaks nende muukeelseid lapsi koolitama hakkama."

Balti Laevaremonditehas sai alles aprillis loa 50 võõrtöölise palkamiseks, kuigi taotles majandusministrilt luba 100 Ukraina keevitaja töölevõtmiseks juba mullu augustis.

Tehase personalidirektor Heinart Puhkim tunnistas pärast loa saamist Äripäevale, et selline aeglane asjaajamine on ettevõttele tohutuid probleeme tekitanud. "Tellimused on olemas ja lepingud sõlmitud, aga ei ole tööks vajalikke mehi saanud Eestisse kutsuda," rääkis ta.