Ärge astuge ämbrisse!

Olen alati mõelnud kas ja kui palju klienditeenindus mõjutab ostukäitumist. Seniste kogemuste põhjal võin käe südamele panna ning öelda, et mõjutab küll.

Üht-teist panin kõrva taha ka autofirmade esindusi külastades. Logistikas ja igapäevases äris hindavad äripartnerid ilmselt kõige enam täidetud lubadusi. Ilma mööndusteta.

Laias laastus ei ole vahet, kas koostööpartner suitsetab, käib ringi musta või valge ülikonnaga, peab armukest või mitte. Esikohal on, et ta peab kinni oma lubadustest. Kui on lepitud kokku, et kaup on kindlaks päevaks ja kellaajaks olemas, siis ta peab ka olemas olema.

Kui tekivad viivitused või on võimalus, et kokkulepitud ajaks kaubad või teenuse osutamine võimalik ei ole, antakse sellest varakult teada. See on eetiline ja elementaarne. Külastades erinevaid automüüjaid tekkis mul rida emotsioone.

Tekkis küsimus, kas ja kui palju mõjutavad autodest kirjutavaid ajakirjanikke kõrvalised emotsioonid, mis ratsionaalselt võttes ei tohiks iialgi auto headuse või halbusega seotud olla.

Julgen tunnistada, et vähemalt ühe masina (mis mulle iseenesest täitsa meeldib) ostu jätaksin ma küll teenindussalongist saadud emotsioonide tõttu tegemata.

Tarbesõidukite ostmise psühholoogia on teistsugune kui sõiduautode puhul. Täna ostan ning homme peab masin juba tööd tegema ning raha teenima. Kuigi majandus õitseb ning ettevõtjatel on senisest rohkem raha käes, saab kaubiku muretsemisel otsustavaks ikkagi rahakoti paksus. Sõiduk peab olema odav pidada, võtma vähe kütust, olema töökindel.

Küsimus ongi selles, kas odavalt saadud masin on ka töökindel. Pole alati õige hinnast lähtuda.

Logistika valis välja eelmise aasta müügitulemustele toetudes seitse kuni 4,5 m3 suuruse kaubaruumiga väikekaubikut ja proovis, kuidas nendega sõita on.

Erinevate masinatega sõites tekkis rida emotsioone, mis tabelis ka kajastamist leiavad. Missugune peaks olema üks korralik väikekaubik? Viis olulisemat omadust on välja toodud kõrvalolevas tabelis.