Restoranis Mõõkkala lõputult mereande

"Üle 70% Maast on meri-jõed-järved. Kummalisel kombel aga ei kajastu see üldteada suhe inimkonna söömisharjumustes. Ometi teab igaüks, et kala teeb targemaks. Ega aja paksuks," laenan tsitaadi restorani koduleheküljelt.

On ka paar liharooga, nii et kalasõprade lihasööjad kaaslasedki saavad kõhu täis. Kalatoidud kasvatavat mõistust ja parandavat vormi, sestap tegime valiku põhiliselt mereloomade hulgast. Siiski väikeste eranditega - eelroaks söödud fetajuustu-melonisalati kõrval olid pasteediga täidetud datlid ja ahvenafileed olid kokku keeratud peekoniviiludega.

Vähisupp oleks võinud olla magedam, praegu oli soolal juhtroll, vähi enda mahe maitse tuli alles pärast seda. Aga mõlemad proovitud pearoad olid väga head, nii ahvena-peekonirull kui praetud lest. Peekoni tugevat maitset toetasid õllekaste ja grillitud tomatid, lesta viimistlesid pernoo-basiilikukaste ja grillitud suvikõrvitsad.

Mõlemal kastmel oli piisavalt iseloomu, kuid siiski ei varjutanud nad peategelasi-kalu. Lõpetuseks söödud traditsiooniline sinihallitusjuustu ja pirni kombinatsioon oli saanud leidliku lahenduse: juustukreem serveeriti õhukese taignakorvi sees. Tore oli ka rummikreem küpsetatud banaani ja mee-mandli küpsistega.

Sama palju kui kõhu täitmist ja häid maitseid, nautisime serveeringut. Majavein toodi lauda kannuga. Lauanõud olid lihtsad, kuid hästi valitud: feta-melonisalat oli klassikalisel valgel vaagnal, vähisupp kollases kausis, selle all sinine taldrik ja erkroheline salvrätt. Ahvenarulli punast kastet toetas sinine taldrik, kahvatu kastmega lestale andis värvi juurde oranž. Nii lustakaid värvikombinatsioone Eestimaal tavaliselt ei näe, siin vist värve kardetakse. Ja veel - laudlina ja salvrätikud olid erakordselt heast materjalist, aga tagasihoidlikult valged ja jäid nõude värvimängule tagasihoidlikuks taustaks.

Mõõkkala sisekujundus viib mõtted Itaaliasse ja Prantsusmaale, meelde tulevad Provence'i väikesed söögikohad. Ruumi täidab lõunamaine kergus ja mängulust: kunstlillebuketid ja kuldsed lambivarjud, värviline kristall-lühter ja lihtsad toruvalgustid, värvilised nõud ja klassikalised valged salvrätid. Traadist leivakorv ja natuke mereteemalist butafooriat. Ja veel on tore see, et kõik ei ole säravalt-läikivalt uus, paljude aastate jooksul on toolikäetugedelt natuke värvi maha kulunud - palju külastajaid ja pikk ajalugu on restorani parim soovituskiri.