Maja ehitamine muutub riskantsemaks

Nõnda on järjest kasvamas oht, et ehitatava maja lõplik turuväärtus jääb ehitusmaksumusele alla. Et sarnast ohtu vältida, arvab Pindi Kinnisvara hindaja Tõnis Meister, et pole otstarbekas ehitada suurt maja. "Mida suurem maja, seda kõrgem hind, ja mida kõrgem hind, seda vähem ostjaid," toob ta välja lihtsa loogika.

Samuti soovitab ta vältida väikse maja ehitamist väga suurele krundile. Juhul kui krundi hind langeb, võib maja ehitusse paigutatud raha sekundaarseks osutuda. Samas pole väiksemate majade sihtgrupp võimeline peale maja soetama ka selle juurde kuuluvat suurt krunti ning ühtlasi kogu kinnistu eest korralikku hinda maksma.

Kindlasti on väga oluline piirkond, kuhu maja püsti panna. Suure tõenäosusega saab heas piirkonnas normaalse suurusega maja ehitusse paigutatud raha ka selle müümisel tagasi, möönab Meister.

Ehitamist planeerides soovitab ta paika panna eesmärk, kas majas veedetakse kogu ülejäänud elu või nähakse ette mingil perioodil elamistingimuste muutmise vajadust (pere suurenemine, elukoha vahetus vms). Viimasel juhul tuleb lähtuda teatud kriteeriumitest, ehitatav maja võiks olla suurusega 130-150 m", 1,5- või 2-korruseline, suured aknad, avarad pinnad, vältida tumedaid toone, krundi suurus ca 1000 m".

Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja Tõnu Luts osutab sellele, et kinnisvara turuväärtuse kujundab asukoht ning turutingimused seal. Nii ka eramute puhul - kõike peale kinnistu asukoha ja krundi olemuse, millel eramu paikneb, saab enamasti muuta. Samas märgib ta, et ehitushinnad asukohast üldiselt ei sõltu ja nii maksabki eramu rajamine samapalju näiteks nii Järva maakonnas kui ka Tallinnas Meriväljal, kuid nende kahe analoogse eramu turuväärtus on kahtlemata erinevas suurusjärgus.

Luts toob välja, et üsna tihti soovib eramu senine omanik müügi korral tagasi saada nii kunagise soetushinna (ostu- või ehitushind) kui ka aastate jooksul sinna kulutatud remondi- ja võimalikud ümberehituskulud. Seejuures ei pruugi aga objekti asukoha tõttu turg tehtud kulutusi aktsepteerida. Seda eriti siis, kui näiteks eramu viimistlus on üldlevinud tavade kohaselt liialt luksuslik ning lähtub vaid eramu senise kasutaja eelistustest.

"Kuna eramut ei saa teisaldada jõukamasse tarbijaskonda, tekivadki käärid senise omaniku soovide ning tõenäolise müügihinna, turuväärtuse vahele," möönab Luts. Seega on eramu senine omanik oma kinnisvarasse üle investeerinud, tehtud on kulutusi, mida turg antud objekti puhul ei ole valmis aktsepteerima.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade osakonna juhataja Andrus Soonsein seevastu ei usu, et majade turg oleks veel soikunud. Kuna materjalide hinnad on tõusnud ning tõusevad ka edaspidi, soovitab ta valida vastavalt asukohale ka maja projekt.

"Kui väga kallis maja ehitada linnast kaugele välja põllule ja teine samasugune teha linna, siis muidugi nende majade väärtus ei ole sama, sest asukoht määrab," toob ta näite.