Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naftakauplejad vaatavad Iraani poole
Kui viimasel ajal on trendikas olnud keskendumine spekulatiivse raha väljavoolule toorainetest, siis nüüd on tagataskust taas välja tulnud Iraani-kaart.
Nimelt lubas Iraan usujuhi ajatolla Khamenei isikus vastata USA võimalikele sammudele, piirates oluliselt naftatarneid, mis läbivad Pärsia lahte. Jutt ei käi sugugi Iraani enda naftatoodangust, vaid Pärsia lahest väljuvate teiste riikide nafta tarnimise takistamisest. Kui Iraan pumpab ööpäevas 3,85 mln barrelit naftat, siis tema poolt kontrollitavat Hormuzi väina läbib ööpäevas umbes 17 mln barrelit naftat. "See muidugi ei tähendaks seda, et nad piiraksid oma naftaeksporti," ütles ICAPi analüüsijuht Chris Tinker Bloombergile.
Nafta hind tõusis New Yorgis 2,1 protsenti, kolme nädala kõrgeimale tasemele, 73,84 dollarini barrelist. Londonis tõusis nafta juulilepingu hind kaks protsenti, 72,42 dollarini barrelist.
Juhul, kui Iraan sulgeks Hormuzi väina kitsad naftatankerite koridorid, peaksid tankerid otsima kaugemaid, aeglasemaid ja kallimaid naftavedamismarsruute. Iraan ähvardab, et kui USA kasutab jõudu või ÜRO kehtestab sanktsioonid, siis nemad ei jää, käed rüpes, istuma. Kuid ega ka Iraan ei saa elada naftatuluta. Iraan saab 80 protsenti ekspordituludest nafta müügist. 2004. aastal teenis riik naftaekspordist 31,5 miljardit dollarit, sel aastal peaks Iraan teenima 55 miljardit dollarit.