Uuring: töötajate halb tervis piirab majanduskasvu

Eile sotsiaalministeeriumis toimunud pressikonverentsil kinnitasid nii abiminister Peeter Laasik, poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik Andres Võrk kui ka Maailma Terviseorganisatsiooni majandusteadlane Marc Suhrcke, et rahva tervislik seisund ja majanduslik olukord riigis on omavahel tugevalt seotud ning et Eesti elanikkonna halb tervis piirab Eesti majanduskasvu potentsiaali.

Analüüsi tulemused räägivad enda eest: Eestis on võrreldes Soomega 25-65aastaste meeste suremus pea kolm korda suurem, samuti esineb Eesti meestel Soome eakaaslastega võrreldes 2,9 korda rohkem vereringeelundite haigusi ja 2,1 korda enam kasvajaid.

Halb tervis põhjustab tööturult eemalejäämist ja hea tervisega kolleegidest madalamat palka. Rahuldava tervisega inimestel on töötamise tõenäosus võrreldes tervetega 10 protsenti väiksem. Halva tervisega inimestest ei osale tööhõives 30-40 protsenti, kehv tervislik seisund vähendab ka töötundide arvu, rääkimata 20-30 protsenti väiksemast palgast.

Kehva tervise tõttu ei osale tööhõives umbkaudu 50 000 inimest ehk 7 protsenti kogu tööjõust. Analoogne on ka töötute arv Eestis.

Lähiajal eestlaste tervisliku seisundi paranemist loota pole, muutus toimub pigem halvemuse suunas. Andres Võrgu sõnul halveneb noorte tervisekäitumine üha enam.

Firmas Volta, kus ligi 70 protsenti töötajatest on mehed, võib üldist tervislikku seisundit hinnata rahuldavaks, sõnas Volta juhatuse liige Peep Evart. Kõige enam on keskealistel meestel probleeme nägemisega.

Sportimisvõimalusi firma oma töötajatele ei paku, küll aga kontrollitakse aeg-ajalt tervist.