Ettevõtjad peavad hariduskava kaugeks

"Selles kerkivad kõige jõulisemalt esile avalik-õiguslike ülikoolide huvid ning tööturu vajadused jäävad alla õppurite valikutele," ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes tõi näite, et strateegiasse on sisse kirjutatud rahastamispõhimõttena teatud protsent sisemajanduse koguproduktist, mis põlistaks ühe haridusliigi rahastamise.

Kõrghariduse rahastamise sisuline lukustamine teeb muret ka Eesti Põlevkivi juhile Mati Jostovile, kelle sõnul võitlevad ülikoolid juba praegu peamiselt pearaha nimel, meelitades populaarsete, aga mitte tööjõuturule tarvilike erialadega. "Kuna meil on puhtalt tegemist tööstusega, siis inseneridest on meil tõsiselt puudu," rääkis Jostov. "Küll aga on palju juriste, ei tea, kas palgalehte või muud dokumenti võibki varsti enam töötaja ilma juristita vastu võtta," ütles ta naljaga pooleks.

Raie sõnul eeldab 70 protsenti töökohtadest oskustel baseeruvat haridust ning 30 protsenti akadeemilist kõrgharidust, mistõttu tänane olukord, kus 70 protsenti noortest õpib kõrgkoolis ja neist enamik nn pehmetel erialadel, ei ole lihtsalt jätkusuutlik. "Kui midagi tuleks kaitsekulutustega sarnaselt sisemajanduse koguproduktiga siduda, siis on see kogukulutused haridusele, sõltumata liigist," leidis ta.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul pole õige vastandada akadeemilist kõrgharidust ja tööturu vajadusi, sest tööturg vajab ka akadeemilise kõrgharidusega inimesi. Repsi sõnul on katseid siduda hariduskulutusi kindla protsendiga SKPst tehtud ka teiste haridusvaldkondade puhul, kuid seni pole need üritused leidnud poliitilist toetust. "Kõrgharidusstrateegia väljatöötamisel on osalenud väga erinevad osapooled - nii ülikoolid, tööandjad, ametiühingud kui ka üliõpilased - ja kõigil on olnud võimalus oma seisukohti esitada," ütles Reps.

Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud leidis, et väide, nagu ei arvestaks strateegia piisavalt tööandjate huve, on alusetu, sest kui loota, et meie majandus ja elukeskkond ka edaspidi areneb, läheb tööandjatel järjest enam tarvis iseseisva mõtlemisoskuse ja kiire õppimisvõimega töötajaid.

"Ausalt öeldes on minu meelest pigem põhjust muretseda strateegia nõude üle, et ka iga bakalaureuseõppekava peab tagama väljundi tööturule. Ma ei usu, et keegi sooviks ravida oma hambaid bakalaureusekraadiga hambaarsti juures," märkis Raud.

Tema sõnul on selge, et mida kaugemale Eesti areneb, seda enam peaks ka siinne tööturg eelistama taset kiirusele ja kvantiteedile.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie heidab ette ühtse poliitika puudumist erinevate haridustasemete planeerimises ja rahastamises.

"Põhiharidus, kutseharidus ja kõrgharidus on planeeritud erinevate põhimõtete järgi, tihti tekitades üksteisele konkurentsi," ütles Raie, kelle sõnul just seetõttu püüab igaüks neist põlistada endale kindlat hulka õpilasi ja sellega ka pearaha.

Raie hindab püüdlust nn teadmistepõhise majanduse poole, sest mida rohkem on kõrgharidusel põhinevaid kõrgepalgalisi töökohti, seda jõukam rahvas. "Kuid see areng ei sünni üleöö, vaid vajab samuti samm-sammult planeerimist," lisas ta. Adekvaatne kõigi põhikooliõpilasteni jõudev kutsenõustamine on esimene samm, mida ettevõtjad haridussüsteemilt ootavad.

Haridusminister Mailis Repsi sõnul on kavas välja töötada ühistel alustel toimiv riiklik kutsenõustamissüsteem. Tema sõnul sõltub ühiskonna innovatsioonivõime suurel määral kõrgharidusega inimeste arvust. Nii on USA majanduse üks alustalasid Euroopaga võrreldes suuremad kulutused kõrgharidusele ja teadusele.