EL karmistab alkoholipoliitikat

Komisjoni tellimusel valminud uuring "Alkohol Euroopas", mis äsja avaldati, näitab Euroopas süvenevaid alkoholiprobleeme. Uuringust ilmneb, et Euroopa Liit on maailma enim alkoholi tarbiv piirkond ning et alkoholi tarbimine on liikmesriigiti järjest ühtlustuv.

Eurooplased tarbivad aastas 13 liitrit puhast alkoholi täiskasvanu kohta. Enim juuakse õlut (44%), järgnevad vein (34%) ja kange alkohol (23%). Aastas joob end Euroopas surnuks üle 600 000 inimese, sellele lisanduvad alkoholi tarbimisega seotud haigused. Eriti järsult on alkoholi tarbimine kasvanud noorte seas, vanuserühmas 18-30 aastat. Üle veerandi selle vanuserühma enneaegsetest surmadest on seotud alkoholiga, öeldakse uuringus. Kui enamikus ELi riikides on kehtestatud noortele alkoholi müümise vanusepiirang, siis näiteks Kreekas, Luksemburgis ja Maltal ei ole mingit piirangut.

Samas on Euroopa alkoholitööstus oluline tegija maailma alkoholiturul, tootes veerandi maailma alkoholist, sealhulgas üle poole venidest. ELi riikide vahelises kaubavahetuses on alkoholikaubanduse koguväärtus 9 miljardit eurot, millele lisandub 1,5 miljardit salakaubandusena. Alkoholiaktsiisi kogusid riigid 2001. a 25 miljardit eurot. Kõik alkoholiga seotud mõõdetavad kulud olid uuringu järgi aga 125 miljardit eurot aastas, rahas mittemõõdetavad kulud tublisti üle kahe korra suuremad.

Lähtudes uuringust koostab komisjon juba suveks teadaande ja kutsub riike ühiselt selle probleemiga tegelema. Teadaannet on asunud koostama tervishoiu- ja tarbijakaitsevolinik Markos Kyprianou.

Nagu märgivad ELi allikad, ei pruugi aga Kyprianou algatus tuua erilist pööret ELi alkoholipoliitikasse. EL on näinud viimasel ajal palju vaeva, et avada piire alkoholikaubandusele, ning suurendanud järsult alkoholikoguseid, mis inimesed võivad teisest ELi riigist kaasa tuua. See on olnud näiteks Eesti kauplustele väga kasulik. Kogu aeg alkoholikaubanduse ja inimeste tervishoiu seost rõhutanud Rootsi ja Soome on jäänud seni ELis hüüdjaks hääleks kõrbes.

Nüüd kavatseb Soome algaval ELi eesistumisperioodil muuta alkoholiküsimuse üheks oma prioriteediks ELi tasandil. Ka Rootsi rahvatervishoiuminister Morgan Johansson usub, et läbimurre on võimalik, kuid möönab, et alkoholitööstuse lobitöö on tugev.

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi teadurite koostatud ülevaates öeldakse, et alkoholi liigtarbimise tõttu läks 2002. aastal Eesti rahvastikul kaotsi 22 248 eluaastat.

See moodustab kogu Eesti haiguskoormusest 6,6%, põhiliselt on tegemist meeste enneaegse surmaga. Haiguskoormus on näitaja, mis mõõdab nii enneaegset suremust kui ka haigestumisest tingitud elukvaliteedi langust.

Eestis tehtud uuringute põhjal ületavad alkoholi liigtarvitamisest tingitud kulud ühiskonnale riigieelarvesse aktsiisist laekuvaid tulusid. Ülikooli teadlased uurisid 2000.-2002. aastal toimunud vigastussurmasid alla 65aastaste meeste ja naiste seas ning mõju majandusele ja Eesti ühiskonnale.

Analüüsis leiti, et arvestamata ravikulusid ja invaliidsustoetusi, ulatus vigastussurmade tõttu kaotatud tööaastatest tulenev majanduslik kahju 2002. aastal 1,7 miljardi kroonini. Alkoholiaktsiisist laekus riigieelarvesse 1,2 miljardit krooni, lisaks sellele käibemaks.

Alkoholi tarbimisega seotud tervisekaotusest oli üle kolmandiku seotud väliste põhjustega, millest olulisemad olid liiklusvigastused ja vägivaldsed kehavigastused.