Savisaar tahab soodustust Pandile ja Hanschmidtile

Äripäeva meelest võib valitsus saata majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare pakutud laevanduse riikliku toetusprogrammi rahulikult paberihundi hammaste vahele - Savisaar tahab selle programmi abil kergendada oma Tallinki-sõprade, Ain Hanschmidti ja Enn Pandi võetud riske.

Tõsi, laevnikke lubas toetada valitsusliit koalitsioonileppes ja programm puudutab kõiki firmasid. Ent leppesse jõudis see punkt Keskerakonna survel.

Sotsiaalmaksusoodustust kavandades pidas Savisaare eeskätt silmas Tallinki - muud laevafirmad on nii väikesed, et nende tegemisi toetus oluliselt ei mõjuta. Küll oleks sellest suur abi Tallinkile, kel tuhandeid töötajaid, sh Silja Line'iga kaasa tulnud, kellele maksab Tallink edasi nende vana palka. Samuti peab Tallink oma Soome ja Saksamaa vahet seilavate laevade töötajate palga tõstma järk-järgult soomlastele makstavaga ühele kõrgusele. See oli soomlaste ametiühingu hiljuti korraldatud boikoti lõpetamise tingimus.

Kui Tallink sellele nõudele väga kiiresti järele andis, avaldasime kahtlust, et põhjuseks võib olla see, et Pandil ja Hanschmidtil on tagataskus Savisaare lubadus suruda valitsuses läbi toetus neile. Viimasel kabinetiistungil üritaski minister seda teha.

Arvasime ka, et soomlaste eeskujul hakkavad suuremat palka nõudma Tallinki omad töötajad. Nii juhtuski. Tallink sai Silja Line'i ostuga kaasa viimase kohustused. Silja lõpetas eelmise aasta hiigelkahjumiga ning Tallinkil ja Silja Line'il on laenulepinguid kokku 7,6 mld krooni eest. Toetus tooks olulist kergendust Pandile ja Hanschmidtile.

Ent see on nende äririsk. Maksab riik selle kinni, tuleks riigil toetada kõiki laienevaid, uusi turge otsivaid ettevõtteid - need riskivad samuti. Veel enam, globaalne palgasurve mõjutab mitte üksi Euroopasse kippujaid, vaid ka neid, kes Eesti külas lauajalgu treivad.

Keskerakond seisab eeskätt oma potentsiaalsete rahastajate huvide eest. Tallinkile ei saa kätte mängida hankeid ega teha maa näol kingitusi, nagu Merkole, siis tuleb välja mõelda näiteks maksusoodustus riikliku programmi varjus.

Savisaar põhjendab soodustuse vajadust sellega, et laevafirmade vahel on tugev konkurents, et Eesti on ainus riik, mis ei toeta oma laevafirmasid, mistõttu on meie firmad ebasoodsamates konkurentsitingimustes, mis toob omakorda kaasa ohu, et laevad viiakse mõne teise riigi lipu alla. Aga minister ei ole suutnud oma argumentide toetuseks tuua ühtki teist näidet peale Tallinki.

Savisaare argumendid lükkab ümber laevandus ise. Keegi peale Tallinki juhtide-omanike ei ole ähvardanud viia laevad teise riigi (Läti) lipu alla, kurtnud raskusi ega nuianud valitsuselt abi. Toetused pole suutnud ära hoida lipuvahetust - Silja Line polnud ammu enam registreeritud Soomes. Karmile konkurentsile vaatamata, riigilt toetust saamata suutis Tallink osta oma suurima konkurendi. Tänu sellele väheneb konkurents.

Euroopa Liit lubab laevandust toetada. Ent konkurentsitingimuste kunstlik võrdsustamine on äärmiselt kallis ja mõttetu meetod - sama tulemuse saab siis, kui ükski riik laevanduse toetamiseks maksumaksja raha ei raiskaks. Tallinki omal jõul tehtud edusammud on Brüsselile näide elust: laevandus ei ole eriline valdkond, millele tuleb teha üldistes reeglites erandeid.

Autor: ÄP