Merelaevanduse erastamisega sai riik 200 miljoniga vastu pükse

Norra-poolse pankrotihalduri Kjell Dagestadi sõnul oli üleeilne kohtumine kohtus viimane ning rohkem asja edasi ei arutata.

"Kuna riigi nõue ERA vastu on ligi 200 miljonit krooni ning pankrotipesast saab hetkel kätte vaid pisut üle 1,5 miljoni krooni, ei ole mõtet asja enam edasi arutada ning pankrotijuhtum on lõppenud," sõnas Dagestad.

Dagestad lisas, et tema ei saa kommenteerida Merelaevanduse erastaja Tshudi & Eitzeni tänast tegevust, kuid kinnitas, et edasisi nõudeid nende vastu ei ole.

Riigi nõue viidi üle Stockholmi arbitraažkohtusse, kus 5. mail lõppes vaidlus Eesti riigi võiduga ning kohustusega Tshudi & Eitzenil maksta kogu 200 miljoni kroonine võlg. Otsuse järel alustasid aga norrakad 16. mail nõuet garanteerinud ERA pankrotimenetlust, mis tänaseks on päädinud kaotusega Eesti riigile.

Pankrotistunud Merelaevanduse endised omanikud on Norras väga lugupeetud ja jõukad transiidiärimehed, kelle teed on tänaseks küll lahku läinud. Vahetult pärast 2003. aasta Merelaevanduse pankrotti ajavad nad äri erinevate nimede all. Felix Tschudile kuulub laevandusettevõte Tschudi Shipping Company ja Axel C. Eitzen juhib Eitzen Gruppi.

Tshudi & Eitzen ja Felix Tshudi erastasid 1997. aastal Eesti Merelaevanduse, kuid 2002. aastani ei tasutud aktsiate eest ostuhinda.

Kuni tänase päevani on hoitud kiivalt saladuses, miks summat õigel ajal ei tasutud ning miks riiklik kontroll puudus.

Kui 2003. aastal pankrot välja kuulutati, siirdusid mehed tagasi kodumaale, et jätkata tegevust austatud transiidiärimeestena.

Merelaevanduse erastamise eelne peaminister Tiit Vähi kinnitas, et kuigi tema oli peaminister 1997. aasta märtsi keskpaigani, siis tema ajal Merelaevandust ei erastatud ning üldiselt kulgesid kõik erastamised Erastamisagentuuri nõukogu suunamisel ning valitsusel selles suurt rolli ei olnud.

Eesti merelaevanduse erastaja ESCO Holdingu endine juht Toivo Ninnas ütles, et põhimaksjad olid Merelaevanduse erastamise puhul ameeriklased ja norrakad võeti juurde vaid uut ettevõtet juhtima.

"Ameerika fondid olid need, kust raha tuli. Kui erastamine korda sai, oli vastuvõtt Ameerika saatkonnas. Kui aga pankrot hakkas paistma, müüdi varad edasi Tschudile ja mindi rahus oma teed. Minul on kindlasti kahju, et Merelaevandusega nii läks," lisas Ninnas.

Pankrotimenetluse peategelasi Felix Tschudit ja Alex C. Eitzenit kommentaaride saamiseks kätte saada polnud võimalik.

Erastamisagentuuri endine juht Väino Sarnet sõnas, et Merelaevanduse erastamise eest oleks pidanud raha kohe 1996. aastal sisse nõudma.

"Merelaevanduse erastamisel oli tegemist avaliku konkursiga, kuhu tulid pakkuma nii Korea, Itaalia kui ka Norra laevandusfirmad. Norrakad tundusid kõige respekteeritumad ja usaldusväärsemad. Erastamine tehti kiiresti ja garantiisid andes, kuna ettevõtte seis oli halb ja enamik laevu oli Küprose lipu alla läinud. Müügile alternatiivi ei olnud," selgitas Sarnet.

"Raske öelda, miks ettevõtet päästa ei suudetud, miks aktsiate eest tasumisel pikaajalisi maksegraafikuid anti. Järelmaksu suhtes ajapikendus oli vale. Tagantjärele tarkusena võiks öelda, et oleks pidanud raha kohe sisse nõudma," sõnas Sarnet.

Ettevõtte langus algas seoses kaubavedude vähenemisega 1999. a ning Vene kriisi järelmõjuga. Hakati nõudma ajapikendust erastamise eest tasumisel.

"Toona oli minu ettepanek, et maksku kiirelt garantiiosa rahast ära, sest pool muna on alati parem," ütles Sarnet.

ESCO Holding läks pankrotti 2003. a. Enamiku firmast omandas Tschudi Shipping Co. tütarfirma ESCO Shipping.

Täna kuulub ESCO Tschudi Gruppi Balti riike katva First Baltic Shipmanagement ASi kaudu, millele kuulub kaheksa alust. Koduleht nimetab ettevõtet vanimaks laevaomanikuks Eestis ning on uhke hästi läbi viidud Eesti Merelaevanduse erastamise üle.

ESCO Shippingu juhi Jaan Kalmuse sõnul ESCOt pankrotimenetlus ja selle tulemus ei puuduta ning Merelaevandus töötab edasi nagu alati.

"Aktsiad on müüdud 100protsendiliselt ning meid ei puuduta Tschudi vastu käivad nõuded kohe kuidagi," sõnas Kalmus.

Ta lisas, et ESCO-l endal läheb hästi. "Laieneme hetkel jõudsalt. Mitte küll laevade, kuid peamiselt logistilise võimekuse baasil," ütles Kalmus.