Keskpangad on sunnitud intresse tõstma

Majanduseksperdid on üsna ühel meelel selles, et viimastel aastatel on maailma majanduses valitsenud väga soodne olukord. Hoogne majanduskasv ja kõrgele kerkinud toorme- ning kütusehinnad on inflatsiooni hoogustanud korraga paljudes riikides ja keskpankadel ei jää muud üle, kui tegutseda.

Mõne nädala jooksul on kakskümmend keskpanka rahapoliitikat karmistanud. Eriti ägedalt on inflatsioon kerkinud Türgis, Islandil ja Indias. Türgis, kus keskpank tahab inflatsiooni hoida alla 5 protsendi, aga see trügib vägisi üle 10, on pank baasitressi kergitanud kuu aja jooksul juba kolmandat korda.

Isegi Rootsis, kus inflatsioon on suhteliselt väike, kutsus Rootsi Panga asepresident Eva Srejber eelmisel nädalal intressi tõstma, et ohjeldada inimeste liigset laenuvõtmist. Esimeses kvartalis kasvasid kodumajapidamiste laenud Rootsis 63 miljardi Eesti krooni võrra.

Uus hoiatus tuli nädal tagasi Baselist, kus nn keskpankade pank Rahvusvaheline Arvelduspank (BIS) avaldas oma aastaaruande. Seal manitsetakse maailma keskpanku jätkama senist intresside tõstmist. Samas juhib BIS tähelepanu riskide kasvule, kuna kõrgemad intressid võivad tuua pöörde laenutsüklisse ning viia langusse nii kinnisvarahinnad kui ka tarbimise.

Kõige rohkem huvitab muidugi see, mida teevad juhtivad keskpangad - USA ja ELi keskpank. USA inflatsioon oli paari kuuga roninud 2,1 protsendilt 2,4-le. Nii ei jäänud keskpangal (Fed) muud üle kui tõsta mõni päev tagasi baasintressi juba 17. korda järjest. Nüüd on see tasemel 5,25%.

Osa analüütikuid näeb järgmist intressitõusu augustis, mil ennustatakse selle tõusu 5,5 protsendile. Edasise suhtes enam nii üksmeelsed ei olda. Prognoositakse, et USA majanduskasv on hakanud aeglustuma, mis peaks pärssima ka inflatsiooni ja vähendama intressitõstmise survet. Samas võivad kõrgemad intressid ise majanduse hoogu kärpida. Fedi hinnangul hakkab majandust pidurdama üle 4,5% küündiv intressitase. Põhilootus on, et pidurdumine ei toimu järsult.

Euroopa Keskpank (EKP) kergitas oma baasintressi 8. juunil 2,75-le. Keskpanga presidendi Jean-Claude Trichet' hiljutisest kõnest Münchenis loeti välja, et järgmisel nädalal intress ei tõuse. Samas on paljud analüütikud veendunud, et augustis kerkib intress jälle. Rootsi Swedbanki värskes eurotsooni konjunktuuriülevates ennustatakse, et EKP baasintress võib kerkida 3,5 protsendile.

Kõige tumedamates toonides näeb maailma majanduse arengut investeerimispanga Morgan Stanley ökonomist Andy Xie. Tema sõnul hakkasid kõige enne kukkuma obligatsioonid. Järgnevad kinnisvara, aktsiad ja toorained. Kinnisvarahindade pehme langus on võimalik, kuid sugugi mitte kindel. "Kui maailmamajanduse kahe kasvumootori Hiina ja USA kinnisvarahinnad kukuvad, võib kogu maailmamajandus langusesse minna," väitis Andy Xie.