Äri on ka vastutus

Kas ja kui palju on Eestis sotsiaalselt vastutustundlikke ettevõtteid? Kui mõtleme vastutustunde all eetilist äri, ausat maksumaksmist, töötajate arendamist-toetamist ning hoolivust keskkonna suhtes, siis küllap palju. Kui aga rääkida sotsiaalsest vastutustundest laiemalt ehk ettevõtte osalemisest ühiskonna valukohtade lahendamisel nii raha kui oma teadmiste ja töötajate aktiivse kaasamisega, siis sedalaadi mõtteviisi ja praktikat leidub tõenäoliselt vähem.

Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus (corporate social responsibility, CSR) on teema, mis Eesti ajakirjandusest viimasel paaril aastal läbi jooksnud eelkõige tänu väikese grupi aktivistide teavitustööle. Meie ärimaailmas levib see imporditud mõiste veel üsna vaevaliselt, tunduvalt populaarsem on Milton Friedmani idee: The business of business is business. Loomulik ka - igas riigis on piisavalt neid, kelle arvates on ettevõtete ainus ülesanne teenida oma aktsionäridele kasumit ning kõige muu eest peaks maksude toel hoolitsema riik.

Mujal maailmas leiab CSR aga üha laiemat kõlapinda. Kasvab äriorganisatsioonide arv, kes peavad tähtsaks oma põhitegevuse kõrval panustada sotsiaalvaldkonda, tehes seda teisiti kui lihtsalt sponsorluse (loe: turundusliku suunitlusega raha jagamise) kaudu. Pelgalt raha andes ostame küll eetriaega, ent sisulisi eesmärke alati ei saavuta. Nii on hakatud üha enam jagama ka oma teadmisi ning proovitakse integreerida ühiskondlik tegevus äri üldiste eesmärkidega.

Näiteid on piisavalt. American Express tõi turule spetsiaalse punase krediitkaardi, millega sooritatud maksetest suunatakse kindel summa HIV-positiivsete toetuseks. Royal Bank of Scotland käivitas ettevõtlus- ja mentorprogrammi 16-18aastastele probleemsetele noortele, et tuua neid tagasi kooli või tööturule, kaasates sellesse vabatahtlikena 650 oma töötajat. Suured tubaka- ja alkoholifirmad panustavad tervishoidu, puiduettevõtted keskkonda jne.

Ka Eestist on tuua häid näiteid. Heateo SA poolt ellu kutsutud pinginaabrite projektis jagati raha asemel teadmisi ja kogemusi. Ka mitmed Hansapanga juhid nõustasid selle projekti raames mittetulundusühingute liidreid, vastastikustes aruteludes said targemaks mõlemad pooled. Hansa eestvedamisel ühinesid suuremad pangad, telekommunikatsioonifirmad ja riigisektor Vaata Maailma projektiks.

Toetati nii raha kui nõuga, ei suhtutud nii, nagu oleks see riigi asi.

Erasektori juhtiv roll andis võimaluse kiirelt kaasata ressursse, keskenduda lõppeesmärgile ja asi ilma poliitilise jagelemiseta ellu viia. Soomest me internetikasutuses päriselt ette ei jõudnud, tulemused olid aga sellegipoolest silmapaistvad. Koolitati 100 000 inimest, käivitati e-kooli keskkond ja loodi ligi 500 avalikku internetipunkti.

CSRi levik tuleneb arusaamisest, et konkurentsitihedas ärikeskkonnas ei ole iga hinnaga aktsionäride kasumi suurendamine pikas perspektiivis jätkusuutlik. Kas või seetõttu, et klientide-töötajate hoiakud ja ootused on võrreldes varasemaga muutunud. Kuigi palganumber on endiselt esmane, näitavad uuringud, et üha enam inimesi soovib töötada ettevõttes, mille väärtused on kooskõlas tema enese omadega.

Ostuotsuseid mõjutavad hinna kõrval tõusvas joones ka muud kriteeriumid. Tean neid, kes on K kohukese kampaania tõttu otsustanud vältida Tallinna Piimakombinaadi tooteid. Või ka neid, kes teadlikult ei tarbi Kolmanda Maailma tööjõudu (ära)kasutavate firmade toodangut. Mõned aastad tagasi 12 000 ELi tarbija seas läbi viidud uuringus leidis 66% küsitletuist, et eraettevõtetel, eriti suurematel neist, on järjest rohkem kohustusi sotsiaal- ja keskkonnaprobleemide lahendamisel. Veerand küsitletutest pidas aga ettevõtte sotsiaalset mainet väga oluliseks viimase toodete või teenuste ostmisel. Võib julgelt väita, et aastate ning elatustaseme edenedes need numbrid üksnes suurenevad.

Eesti madal tulumaks lubab loota, et siinne ettevõtlus ja ettevõtjad muutuvad järjest aktiivsemaks. USAs tehakse erinevate hinnangute põhjal annetusi ühe inimese kohta aastas umbes 1000 dollari eest. Eestis oli see number 2004. aastal maksuameti andmetel natuke üle 10 dollari (sisse ei ole arvestatud annetusi spordiklubidele ja parteidele). Kasvuruumi jätkub!

Kindlasti ei ole ega saagi sotsiaalne vastutus olla äriettevõtte prioriteet. Samuti on loomulik, et teema jõuab juhtide lauale ikka alles siis, kui ettevõttel läheb piisavalt hästi ning turupositsioon on kindel. Nii peaksid head eeskuju näitama eelkõige suuremad ettevõtted. Suuruse ja mõjuvõimuga lisandub teatavasti ka suurem vastutus. Hansapank on parasjagu sel suunal uusi väljundeid otsimas ja meie kogemusele toetudes võin kinnitada, et lihtne see protsess ei ole.

Võti on avatud suhtumine, soov panustada aega ja ka raha, oskus leida kompetentsed partnerid. Tasuks - võimalus ümbritseva keskkonna ja inimeste jaoks midagi tõeliselt olulist ära teha, kasutades oma tugevust ja ressursse parimal viisil.

Autor: Helo Meigas