Fassaadikrohvi taastatakse igal majal eri moodi

Peamised krohvitud fassaadi renoveerimistööd on pinnaviimistlus, välisviimistlus koos aluskrohvi remondiga, fassaadisoojustussüsteemide paigaldamine.

Renoveerimistööd sobivad sellisel juhul, kui soovitakse värskendada maja välisilmet ja aluskrohv on enam-vähem terve.

Sellisel juhul on tegemist ülevärvimise, hõõrdkrohviga viimistlemise või siis pritskrohvi puhul ka uuesti pritsimisega.

Samas, enne fassaadi renoveerimist veendu, et maja katus oleks terve ja vihmaveetorud korras, muidu muutub edasine töö mõttetuks.

Vastavalt aluspinnale tuleb valida värv. Puhtale lubikrohvile on sobilik ainult väga hea veeauruläbilaskvusega lubivärv. Lubitsement-segamörtidele sobivad ka juba tihedamad ja tugevamad värvid: silikaatvärv, lubitsementvärv. Tugeva tsementkrohvi ja betooni puhul võib kasutada ka silikoonvaik-värve või tsementvärve.

Juba polümeerkrohviga kaetud soojustussüsteemide ülevärvimiseks võib kasutada ka mitmesuguseid akrüülvärve.

Pritskrohvi uuendamiseks on saadaval erineva terasuurusega ja valmistoonitud dekoratiivkrohvi segud. Nende pealekandmiseks kasutatakse krohvipüstolit ja kompressorit.

Kui krohvi kahjustused on sügavamad ja esineb väljakukkunud kohti, tuleb tasanduskiht taastada. Sõltuvalt aluspinna materjalist, kõvadusest, reljeefsusest ning soovitavast lõppviimistlusest, tuleks valida materjalid ja töövõtted.

Ühtset lahendust ei ole ja igale hoonele tuleb läheneda individuaalselt. Oluline on jälgida, et parandussegu oleks ikka sama koostisega kui esialgne krohv.

Kunagi ei tohi panna tugevamat, suurema tsemendisisaldusega ja tihedamat krohvikihti nõrgemale kihile. Tihe kiht ei võimalda seinal kuivada ja sisse jääva niiskuse tõttu võib lagunemise märke näha juba paari talve möödudes.

Kui tsementi sisaldav aluskrohv on küll tugevasti seinas kinni, kuid vale värviga värvimise tõttu on pind kaetud kestendava värvi või pragude võrguga, tuleks pärast värvist puhastamist kogu pind pahteldada ja võrguga armeerida.

Tavakrohvide viimistlemiseks sobivad mineraalse sideainega dekoratiivkrohvid.

Suuremamahulised ja kallimad lahendused sisaldavad lisasoojustust.

Lisasoojustusena kasutatakse EPS-materjale või mineraalvilla. Esimene on n-ö kerge õhuke variant ja teine paks traditsioonilise krohviga variant raabitsvõrgul. Lisatava soojustuse paksus on tavaliselt 50-150 mm.

Soojustuse väline pind armeeritakse ja krohvitakse siledaks. Tulemusena saab aluspinda katta kõigi moodsate viimistlusmaterjalidega, nagu näiteks hõõrdkrohvid, kirjukivikrohv või siis kivipuruviimistlus.

Soklite krohvimisel peaks kasutama tsementkrohve ja vältima segus lupja. Püsivaim pinnaviimistlus on siin kivipuruviimistlus, kus naturaalne kivipuru kleebitakse pinnale värvilise tsemendiseguga.

Ebameeldivuste vältimiseks on soovitatav enne suurt krohvimistööd teha pisike proovitöö. Soovitatavalt mitme erineva lahendusega. Juba esimene talv näitab, milline on tulemus ja kas krohv või värv ikka püsib seinas.q

Põhiliseks probleemiks fassaadide renoveerimise juures on tellija (ühistu, majaomaniku) soov küll olukorda parandada, kuid samas vahendeid selleks on vähe.

Seetõttu hakatakse otsima võimalikult odavaid lahendusi, kombineeritakse erinevate materjalidega, mis ei pruugi omavahel kokku sobida, jäetakse mingi tööetapp tegemata, segukiht pannakse õhem kui vaja jms. Ehkki esmapilgul võib see veidi soodsam tunduda, siis pikemas perspektiivis on tulemus tihti vastupidine.

Kuna lahendus võib jääda poolikuks või sobimatuks, hakkab värskelt renoveeritud hoone peagi lagunema ja vajab uuesti remonti.

Kaevata pole kellegi peale, napp kaheaastane ehitajapoolne garantii on märkamatult möödunud. Samas ei ole võimalik näiteks nelja erineva tootja materjalide kooskasutamisel garantiid anda.

Seega, kvaliteet ja garantii eeldavad õigete materjalide kasutamist õiges kohas ning professionaalset ehitajat.

Autor: Veiko Parts