Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jan Lidén: Eestis on head probleemid
Eile esines Rootsi Kaubanduskoja kutsel Tallinnas Hansapanga nõukogu esimees Jan Lidén, kes näeb Baltimaades endiselt suurt potentsiaali ja on kindel, et eurole üleminek saab kindlasti teoks.
Lidén, kes on ühtlasi Swedbanki tegevdirektor ja juhatuse esimees, rääkis eile 30 kuulajale panga eesmärkidest ja strateegiast, kuid põhjendas ka Hansapanga ostu. "Nägime, et Hansapank on väga hea äri ja me ei taha selle edu jagada," tunnistas ta. Peale Rootsi Kaubanduskoja liikmete tulid Rootsi külalist kuulama mõned ajakirjanikud ning ka konkureeriva SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula.
Ettekandele järgnes küsimustevoor, kus päriti nii globaalpanganduse kui ka võimaliku brändimuutuse kohta. "Pangandus on kohaliku iseloomuga ja globaalpangaks me saada ei plaani," ütles Lidén. Ja kuigi kontsernil on plaanis võtta kasutusele ühtne identiteet Swedbanki nime all, siis Hansapanga logost niipea ei loobuta. "Hansapank on väga tugev nimi Balti riikides ja jääb alles, kuid tutvustame teda nii, et tekiks tugev seos Swedbankiga," rääkis Liden.
Mis on Swedbanki lähiaja plaanid?
Tahame jätkata kasu saamist kohalikul turul. Kaubavahetuse kasvu potentsiaal Balti riikide ja Rootsi vahel on endiselt suur. Kasvab ka ostujõud. See tähendab suurt potentsiaali panganduses.
Laiemalt on meie eesmärk olla universaalpank ehk soovime püüda kõiki kliente ja mitte olla nišipank. Värskematest sammudest saab esile tuua esinduse avamise järgmisel nädalal Kaliningradis.
Eelmisel nädalal alustas Hansapank Eesti ka varakindlustuse pakkumist. Kas tegelete sellega ka mujal?
Oleme pakkunud varakindlustust, kuid Põhjamaades on meil olnud eraldi varakindlustusselts. Hansapangal oli Eestis edukas kindlustusvahendaja (Hansa Kindlustusmaakler) ja nüüd nad otsustasid, et miks mitte ise kindlustust pakkuda. Kui see osutub edukaks, siis tõepoolest võime avada kindlustusseltse ka mujal.
Põhjamaades aga uurime põhiliselt kindlustuse vahendamist ja algus on olnud edukas.
On arvatud, et Eesti, aga ka Läti ja Leedu majandus on üle kuumenemas, sest laenatakse palju. Kas näete selles ohtu?
Inimesed Eestis tahavad, et majandus kasvaks, ja nad teevad selle heaks tööd. Majandus kasvab kiiresti ja sellega kaasneb ka inflatsioon. Tuleb püüda seda tasakaalustada. Samas on see ju n-ö hea probleem, sest teised riigi võitlevad tööpuuduse ja majandusseisakuga.
Mõistlik on laenata eraklientidele. Inimesed arvestavad, et peavad tegema kulutusi ka mujale. Äritegevuse rahastamine on teine lugu. Aga ma loodan, et oleme õppinud kunagistest Rootsi vigadest ja näeme probleeme läbi.
Kas Eesti eurole ülemineku edasilükkumine on probleemiks?
Ma ei näe, et oleks. Arvan, et on keeruline tasakaalustada suurt majanduskasvu ja inflatsiooni, seda enam, et eurole üleminek kiirendab kasvu veelgi. Aga nagu ütlesin, tuleb seda püüda, ja mina olen kindel, et see ka õnnestub.
Aasta eest oli Swedbankil plaan viia kontserni aktsiad Balti börsidele. Miks muutsite oma meelt?
See ei ole tegelikult olnud plaan, vaid võimalus ning see on endiselt olemas. Tuleme Balti börsidele siis, kui siin tekib selle järele nõudlus, kui Eesti ja Läti investoreid hakkavad huvitama meie aktsiad, sest meil ei ole ju mõtet neid pakkuda, kui keegi ei osta. Praegu aga on investorite huvi pigem arenevatel turgudel, kus nad loodavad saada suuremaid kasumeid.