Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teeme võistupakkumise ülejäägi kulutamiseks
Äripäev teeb ettepaneku jätta selle aasta rekordiline 6,4 miljardi krooni suurune riigieelarve ülejääk lisaeelarvega laiali jagamata ning korraldada erakondade vahel selle summa investeerimiseks ideekonkurss.
Kevadel toimuvad Riigikogu valimised ja valimiskampaania üks osa võikski olla taoline võistupakkumine.
Kõik erakonnad saavad pakkuda nende arvates parima rakenduse sel aastal üle laekunud 6,4 miljardile kroonile. Valijad ehk kõik maksumaksjad, kellelt on see 6,4 miljardit ära korjatud, saaksid valimiskastide juures näidata, kelle idee on kõige sümpaatsem.
Teeme selle ettepaneku kartuses, et hästi laekunud maksuraha lüüakse valimisteks valmistumise tuhinas valitsusliidu poolt sirgeks. Ühiskonnale palju kasulikum oleks aga selle summa paigutamine nii, et see tagaks riigieelarve hea laekumise ka järgnevatel aastatel.
Meie seniste valimiskampaaniate suur probleem on see, et erakonnad lubavad kõike paremat, aga ei taha rääkida oma lubaduste hinnast.
Toimetuse ettepanek võimaldaks osa valimiskampaaniat ehitada üles vastupidiselt. Meil on olemas hulk raha ja nüüd tuleb otsida sellele parim rakendus. Kulugu see summa siis maksude alandamiseks (mida on lubanud Reformierakond) või pensionide tõstmiseks (mida lubab Keskerakond) või Tallinn-Tartu kiirtee ehituseks (mida propageerisid sotsid) või põllumajandustoetuste maksmiseks (mida soovib Rahvaliit) või õpetajate palkadeks (millele on rõhunud Isamaaliit ja Res Publica).
Võib-olla õnnestub ideekonkursi abil vanade plaatide kuulamise kõrvale leida ka mõni uus hitt.
Valitsusliidule meie ettepanek muidugi ei meeldi. Nemad eelistaksid osa ülejäägist lisaeelarvega laiali jagada. Selline käitumine näitaks aga koalitsiooni kartust valijate ees.
Võib-olla ei ole valitsusliidu liikmete ideed nii head, et lasta neid valijatel hinnata ja seetõttu lähtutakse põhimõttest "parem varblane peos kui tuvi katusel". Eelistatakse jagada raha laiali lisaeelarvega. Nii on võimalik suunata ülelaekunud miljardid enda toetajatele. Olgu nendeks näiteks valijameeste kogus õiget presidenti valivad vallajuhid.
Meie ettepanek ei pruugi meeldida ka Eesti Pangale, kes eelistaks ülejäägi suunata reservidesse, et koguda nii raha ajaks, mil majandus enam kiiresti ei kasva ning maksude laekumine halveneb.
Reservide loomise vajalikkusele rõhub ka tänane rahandusminister Aivar Sõerd kõrvalküljel ilmuvas kolumnis.
Riigieelarve ülejäägi stabilisatsioonifondi suunamine oleks valitsusele üks vähestest abivahenditest inflatsioonitempo pidurdamisel. Kui me nüüd järgmisel aastal selle 6,4 miljardit Eesti majandusse paiskaksime, siis soodustaks see hindade tõusu ning euro kasutuselevõtt lükkuks veelgi kaugemasse tulevikku.
Reservide suurendamine pole ka toimetuse arvates sugugi halb idee. Aga sellest veelgi parem mõte oleks kasutada ülelaekuvaid miljardeid sellisteks investeeringuteks, mis aitavad meil hoida kiiret majanduskasvu. Ehk ei peaks me ka riigi tasandil momendil mõtlema nii palju sellele, kuidas piduripedaali vajutada, vaid pigem hoolitsema selle eest, et kiire arengutempo jätkuks.
Autor: ÄP