Võrumaa ettevõtete TOP

Lapi MT püüab tööjõuliikumisest tulenevat personalipuudust tehnoloogia arendamisega leevendada.

Paljusid tööstusharusid kummitab Eestis spetsialistide lahkumine Soome või teistesse riikidesse soodsama palga järele ning sellest tulenev personalipuudus. Erand ei ole ka Lapi MT. "Ei tahagi lahkunute hulka kokku võtta," ohkab firma üks omanik Toivo Vare. "Eelmisel aastal läks näiteks 15 meest." Nii ongi ettevõtte investeering koolituse ja väljaõppe näol luhta läinud, sest Soome ettevõtete pakutava 10-15eurose tunnitasuga Eesti firma konkureerida ei suuda. Täna on Lapi MT palgal 95 inimest, ent kui oleks võtta, võtaks Vare võimalusel kohe näiteks 4-5 keevitajat juurde.

"Ega hetkel seetõttu mingeid tulevikuplaane teha julgegi, toonid tuleksid üsna kurvad," leiab Vare. Küll on Vare ja firma tegevjuht Kalev Piirimägi ühte meelt, et tehnoloogiate täiustamise ja vähem inimtööjõudu nõudvatesse seadmetesse investeerimisega saab olukorda veidi leevendada. Üks selline võimalus on näiteks robotkeevitus. Samas pole firmas veel sellist masstootmist, et niisugune tehnoloogia ennast ära tasuks, kuid Piirimägi ei välista selle kasutuselevõtmist, sest tööjõukriisi leevenemist tema hinnangul oodata ei ole.

Viimastel aastatel on Lapi MT Piirimägi hinnangul aastas neli, tänavu koguni kuus miljonit krooni ettevõttesse investeerinud. 2002. aasta sügisel ostis firma metallitööde tarvis plasmalõikeseadme, aasta hiljem sai plastmasstööde osakond uue tootmishoone-lao koos olmeruumidega. Kaks aastat tagasi sai firma uue plasmalõikus-, mullu painutuspingi. Sel aastal osteti lehtmetalli töötlemiskeskus. Plaanides on veel metalli eeltöötluse parandamine ning pooleli on uue laohoone ehitus.

Samuti käisid firma juhid eelmisel nädalal uute tule- ja mürakindlate uste katsetel, et nende tootmisele sertifikaat saada. Uut toodangut kavatsetakse turustada Rootsis.

Lapi MT toodab allhankekorras metallist detaile. Plastist toodab Valtra traktorite sisustusdetaile, istmeid bussidele, rongidele ning laevadele, samuti Balteco vannide detaile. Lumesaanide tootja Bombardier tellib Lapi MT-lt oma mootorsaanidele istmed, hokikeppide valmistaja Frontier saab neilt aga väravavahikeppide labad. Sellele lisaks on firmal Võru linnas oma kauplus.

Joogitarbimise kasv tõi hea aasta

ASi Linda Nektar tegevjuht Kadri Rauba hindab ettevõtte viimast aastat üllatavalt positiivseks, sest joogiturg kasvas üle ootuste hästi.

Võrumaal asuva Linda kolhoosi järglasest, veinitootjast Linda Nektar on tänaseks saanud vaid joogi- ja õlletööstusele siidri ja teiste alkohoolsete jookide tooraine tootja.

"Linda Nektarile ei olnud lauaveinide tootmine majanduslikult otstarbekas, las sellega tegelevad teised firmad," põhjendab ettevõtte tegevjuht Kadri Rauba spetsialiseerumist. Toorainet joogitööstustele Eestis ja Baltimaades toodab ettevõte 2002. aastast.

Lähiaastatel plaanib firma hoida senist saavutatud taset, sest ehkki turg on kitsas, konkurents tööstusharus kasvab. Lisaks eestimaistele firmadele tasub Rauba meelest silma peal hoida ka Läti, Leedu ja Poola tootjatel, kes siinsel turul konkureerivad.

Täna on ettevõtte tootmisvõimsus 10 mln liitrit toorainet aastas ning loeb end sellega oma valdkonnas Eestis juhtivaks. Seda mahtu plaanib Rauba lähiaastatel tõsta. Millise suurusjärguni, jätab Rauba praegu veel enda teada.

Hetkel rajab firma reoveepuhastusseadmeid, et tootmisest tekkiv reovesi vastaks Antsla valla kanalisatsioonisüsteemi nõuetele. Viimane on praegu seadistatud pelgalt elanikkonna, mitte tööstuse vajadustele. Keskkonda puudutavad investeeringud on selles sektoris Rauba arvates aktuaalsed ka mujal.

Samuti on pooleli kohtuvaidlus suhkrutrahvi üle, mille ettevõte 2004. aastal pärast ELiga liitumist maksu- ja tolliametilt väidetavalt üleliigse suhkru ning õuna- ja pirnikontsentraadi eest sai. Trahvi põhjustanud toorainevarud ei olnud Rauba väitel aga sugugi üleliigsed, vaid normaalne toorainekogus ettevõtte tollase tootmismahu juures, ja karistus on tema hinnangul ebaõiglane.

Positiivselt jäävad viimased aastad meelde näiteks kvaliteedijuhtimise ISO-sertifikaadi saamise, tehnoloogilise arengu ja toodangu kvaliteedi tõusuga. "Oleme igal aastal ettevõttesse investeerinud ning seda tehnoloogiliselt moodsamaks muutnud," selgitab Rauba.

Tööjõupuudus piirab arengut

Rauameister areneks järgmistel aastatel kiiremini, kui ei napiks tööjõudu.

Sarnaselt 2005. aasta Võrumaa TOPi võitja ASiga Lapi MT vaevleb AS Rauameister tööjõupuuduse käes. "Ettevõttes töötab hetkel koos praktikantidega 68 inimest, kuid vabalt võiks olla 100, sest tööd ja arenguplaane jätkub," kirjeldab Rauameistri olukorda ettevõtte tegevjuht Harri Gunnar Rantala.

Põua on kaasa toonud tööjõu liikumine pärast ELiga liitumist ning piiride avanemist, peamiselt lahkuvad inimesed Soome ja Norra. "Meilt on ükskord paar noormeest praktikakohta küsima tulnud, et saaks tasuta väljaõppe ning siis Soome minna," meenutab personalijuht Ruth Uibo. "Oleme nagu taimelava Soomele."

Liikumist ei ole peatanud ka ettevõtte tööliste keskmiselt 13 000 kroonine palk, tänavu 35% võrra kasvanud töötasu, kollektiivpuhkus ning mitmed hüved nagu oma söökla, rattaparkla või saun.

Puudus vajalikust personalist takistab aga Rantala tunnistust mööda firma arengut, sest uusi ja keerukamaid tooteid seetõttu valmistada ei saa ning investeerimine uutesse seadmetesse on riskantne.

Probleemi võiks leevendada näiteks Venemaalt võõrtööjõu sissetoomise lubamine riigi poolt või hariduspoliitika muutmine, et metallierialasid saaks õppida kas põhikooli baasilt või varemgi.

Ehkki tulevik ei paista personali koha pealt kõige helgem, on ettevõtte juhtkond möödunud aastaga siiski rahul. Tegemist oli käibe ja kasumi poolest ettevõtte ajaloo edukaima aastaga, samuti sai selle aasta alguses kasutusloa uus enda ehitatud montaažimaja ning valmis uus parkla. "Oli ilus punkt kümnendale sünnipäevale," võtab juhiabi Siret Rantala aasta kokku.

Kümme aastat tagasi asutatud ja Väimelas tegutsev AS Rauameister toodab metallist transportööre.

Peaaegu kogu ehk ca 97% toodangust firma ekspordib, näiteks Prantsusmaale ja Belgiasse. Suurimad tööd Eestis on ettevõttel läinud näiteks Narva Elektrijaamade renoveerimisele.

Kiiresti kasvamine muutub keerulisemaks

Tavapärase 15-20 ettevõtte asemel pääses Võrumaalt Gaselli TOPi sel aastal vaid seitse firmat.

Muidu Gaselli TOPis aktiivne Lõuna-Eesti on sel aastal tagasihoidlikult esindatud. Kui kinnisvarabuumi tõttu ei ole staažika Gaselli TOPis osaleja ASi Selista Ehitus nägemine tabelis üllatus, siis tootmis- ja tööstusfirmadel muutub Võrumaal kiiresti ja kordades kasvamine üha keerulisemaks. Peamine põhjus on sellel tööjõu liikumine ning äravool Soome või mujale välismaale.

Näiteks Lapi MT AS on viimase aasta jooksul ilma jäänud 15 metallitöölisest. Tööliste puudus omakorda tähendab pidurit firma arengule ja kasvule ning laienemisele.

Vähese huvi tõttu metallitöö suhtes pole olukorra paranemist lähiaastatel näha, välja arvatud siis, kui ettevõtted saavad riigilt võimaluse ja loa välismaist tööjõudu sisse tuua või muutub midagi hariduspoliitikas. Olukord muutus keeruliseks kui tööjõuliikumisele avanes Euroopa Liit ning töölised parema palga lootuses välismaale lahkusid.

EL ei ole samas ainult negatiivselt mõjunud. Nimelt on näiteks Lapi MT saanud peale ELiga liitumist tellimusi ka väljastpoolt Eestit, samuti on kaubavahetus teiste riikidega muutunud kiiremaks ja lihtsamaks.

Tööjõukriis tähendab aga, et ettevõtted peavad leidma muidu võimalusi äri elushoidmiseks ning võib-olla ka kasvatamiseks. Üks võimalus selleks on erinevate tehnoloogiate kasutuselevõtt, mida paljud Võrumaa firmad hetkel ka kasutavad.

Küsitlus: Millised on teie maakonna ettevõtlust soodustavad tegurid?

Meie seisukohalt kena loodus turismiarendamiseks ja piiriäärne asukoht, mida ei ole kasutatud.

Veel on inimesi, kes ei mõtle välismaale põgenemisest või oma ettevõtluse võõrkapitalile müümisest.

Paremad suhtlemisvõimalused. Põllumajanduses on üritajaks taluliit, mis proovib põllumajandust veidi edasi arendada. Väikeettevõtlus seisab paraku samal kohal, arenevad juba sellised veidi suuremad, kes saavad ka välispartnereid leida ja paremate võimalustega laenu saada. Kui laenuvõimalused ühtlustuksid, oleks arengut ka väikefirmade seas rohkem.

I koht - AS KPG: peamiselt Venemaal toodetud kummijalatsite, kummipaatide ja teiste kummitoodete maaletoomise ning müügiga tegelev AS KPG saavutas esikoha eelkõige rubla eriti kõrge kursi tõttu 2004. aastal.

II koht - GM Panels: GM Panels OÜ on Taani kapitalil põhinev ettevõte, mis toodab männi liimpuitkilpi peamiselt mööblitööstuse tarbeks. GM Panels juhatuse liikme Urmas Lillepalu hinnangul on üle elatud paremaid ja halvemaid aegu, peamine on siiski järjepidev meeskondlik töö ja kõik õnnestub. Kindlasti on ettevõtte edule kaasa aidanud väga head ja avatud suhted omanikega ning nende soov asja Eestis edendada.

III koht - Plangi Trans OÜ: autotranspordifirma juhid otsustasid eelmisel aastal Äripäevaga mitte suhelda. Koostööpartnerid kui konkurendid aga iseloomustavad firmat kui igati kohusetundlikku ja asjalikku ettevõtet.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.