Leedost saab Väinamere absoluutne valitseja

Sõru-Triigi liini hankele pakkumiste tegemine läks augusti keskel lukku ainsa, SLK sõsarettevõtte Väinamere Liinide pakkumisega. Dotatsiooniks küsis Leedo 23 miljonit krooni. Majandusminister Edgar Savisaar nimetas seda küll ülepaisutatuks, kuid möönis samas, et on huvitatud pileti hinna püsimisest senisel tasemel ja praamiliikluse jätkumisest.

Seni vedas Hiiumaa ja Saaremaa vahel inimesi Tiandra Shipping, mille puhul näiteks endine majandusminister Meelis Atonen oli veendunud, et selle firma taga on tegelikult Leedo. Tiandra Shipping lõpetab vedamise, tuues põhjenduseks väikesed dotatsioonisummad. Tekib küsimus, kas pole nii, et Leedo paneb kinni pankroti äärel, madala dotatsiooniga ettevõtte ning künnab sama vagu edasi suurema riigiraha ja uue ettevõttega. Leedol on laev, inimesed tahavad liikuda. Tehing saab teoks 4. septembril, mil kukub võitja avalikustamise tähtaeg.

Tiandra Shippingu juht Tiit Laja ei osanud kinnitada ega ümber lükata, kas Tiandra Shippingu Küprose omaniku taga võib olla Saaremaa laevanduskuningas Vjatšeslav Leedo.

"Mina ei ole nii-öelda omanikke kunagi näinud. Ettevõtte võtsin üle advokaat Margus Mugult ning omanikest mina rohkem ei tea," lisas Laja.

Uued Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa praamiühenduse lepingud sõlmiti kevadel samuti ühe pakkuja osavõtul. Lepingud on kümneks aastaks ning järgmine oktoobrist oktoobrini kehtiv dotatsioon on vedajale 100 miljonit krooni, mis on täpselt kümnendiku võrra suurem aastatagusest. Võitja ei olnud keegi muu kui Väinamere Liinid.

Leedo on oma ettevõtted riigiraha külge kruvinud ning saavutanud sellega võimsuse, mille vastu ei saa täna ei riik ega konkurendid, kui neid ka oleks. Paraku on Leedo aastatepikkuse lobitööga loonud olukorra, kus ei leidugi alternatiivi SLK-le, mis on hanked sisuliselt farsiks muutnud. Kõnekas näide Leedo mõjuvõimust on ka see, et Meelis Atonenile läks 2004. aastal Leedo domineerimisele vastu astumine maksma ministrikoha.

Leedo ise sel teemal rääkima ei soostunud, ta põhjendas oma keeldumist vähese ajaga ning suunas küsimused Corpore suhtekorraldusfirmasse, kes ohjab kogu laevakompanii suhtlust ning kust saabunud korrektsed, ent igavad vastused ei ava praamihangete telgitaguseid.

Majandusministeeriumi hinnangul ei ole teisi vedajaid konkurentsi pakkumas, sest laevadele hakkavad alates 2008. aastast kehtima karmimad nõuded ning seetõttu on vaja suuri lisainvesteeringuid.

Majandusministri nõuniku Heido Vitsuri sõnul ei saa Leedo vastu ka rahvusvahelise hanke korraldamisega, sest meie turg on sedavõrd pisike, et puudub huvi siia tundmatule turule tegutsema tulla.

"Rahvusvahelistele vedajatele ei paku pinget teha investeeringuid laevadesse, millega mujal teenindada ei saa. Kariibi merel või Vahemeres ei ole jääklassiga laevadega midagi teha. Konkurents puudub meil samadel põhjustel," sõnas Vitsur.

Tiit Laja sõnul on laevu väga raske leida ning eriti veel sellist laeva, mis oleks sobilik Sõru-Triigi liinile, sest seal on vaja madala süvisega laeva, mis oleks ka jäälõhkuja eest.

SLK tegevjuht Tõnis Rihvk kinnitas, et kui liinivedu tuleks pakkuma näiteks Tallink, siis oleksid dotatsioonid ka teisest mõõdust.

Selle aasta märtsikuus sõlmis majandusminister Edgar Savisaar SLK omaniku Vjatšeslav Leedoga 10aastase lepingu Saaremaa ja Hiiumaa mandriga ühendamiseks. Eelmine leping lõppes 2004. aastal.

Toonane majandusminister Meelis Atonen soovis lõhkuda monopoli, luua konkurentsi, kuid kõrvetas näpud ning valitsuses ei leidnud tema plaanid poolehoidu. Atonenile tähendas võitlus Saaremaa laevanduskuningaga nahkse ministritooli vahetamist riigikogulase lihtsama istme vastu.

Leedot kavatseti panna veoteenust osutama seadusest tulenevate sundmehhanismidega, mis oleks tähendanud, et SLK oleks pidanud reisijaid vedama riigi poolt peale surutud dotatsiooniga kui parimate vahenditega ettevõte.

Sundskeem ei läinud läbi ning jätkati plaaniga luua SLK ja Tallinna Sadama ühisfirma. Kuna ka see plaan luhtus Leedo liigsete nõudmiste ja vastutegutsemise pärast, sõlmis riik SLKga lepingu kaheks aastaks põhjendusega, et see on piisav aeg kas täiesti uute laevade ehitamiseks või liini jaoks sobilike laevade leidmiseks maailmameredelt.

Kahe aasta jooksul toimus mitu sõnasõda dotatsioonide suuruse ning lisakulude üle, kuid liiniveod jätkusid. Kaks aastat hiljem sõlmis aga majandusminister 10aastase lepingu SLK tütrega põhjendusega anda piisavalt aega rahvusvahelise vedaja leidmiseks ning praamiliikluse monopoli lõhkumiseks.

Kahe aasta jooksul ei suudetud ehitada ega leida laevu ega tuua mõnd rahvusvahelist ettevõtet SLK-le konkurendiks.

Monopolimaiguline on ka saartevahelise liinilepingu võitnud Tiandra Shippingu juhtum. 2004. aastal Tiandra Shippinguga seitsmeaastast Sõru-Triigi liini veolepingut sõlmides lasi majandusminister Atonen kapol uurida Tiandra omanikeringi, eeldades ettevõtte kuulumist Leedole. SLKd ning Tiandrat seob sama õigusabi ehk advokaat Margus Mugu, kes on kaitsnud SLKd kohtus ning kes oli enne Tiit Laja Tiandrasse tulekut ettevõtte valdaja.

Tallinna Sadam, kes eelmise praamihanke puhul toodi mängu kui võimaliku ühisfirma üks pool, ei taha tänast situatsiooni kommenteerida ning kinnitab, et neil puudub igasugune seos praeguse konkursiga.

Leedole sajaprotsendiliselt kuuluv Saare Finants on toetanud 2003. aasta esimesel kvartalil Keskerakonda 520 000 krooniga ning sama aasta teisel kvartalil 60 000 krooniga.

Praamiühenduse puhul saab kasum tulla vaid riigieelarvelisest toetusest või piletitulust, mistõttu peaksid kõik operaatorid oma pakkumistesse vähemalt 10 protsendi suuruse kasumi sisse kirjutama, seletas Tiandra Shippingu juht Tiit Laja.

"Vastasel juhul minnakse juba vastuollu äriseadustikuga või peaksid siis liine opereerima mittetulundusühingud. Samas läheb väga suur osa toetusest riigile tagasi maksude ja sadamatasude näol," lisas Tiandra juht.

Järgmise aasta dotatsioon saarte ja mandrivahelise praamiühenduse töös hoidmiseks on 100 miljonit krooni. Saaremaa ja Hiiumaa vahelise liini eest küsitud 23,1 miljonit krooni peaks korvama kõik, mida pileti hind ei kata.

Laja hinnangul ei olegi 23 miljonit sedavõrd ulmeline summa, mida dotatsiooniks küsida.

"Meie sõitsime aastaringse vedamise tulemusel maha 15 miljonit krooni. Arvestades turuseisu, inflatsiooni ning kütuse hinna tõusu, võib soovitud summa ka kokku tulla. On väga kummaline, et tollane minister sõlmis liiniveolepingu advokaadi esindatud Küprose firmaga olukorras, kus pooled ei osanud kulusid-tulusid täpselt prognoosida. Lihtsalt kunagi pole seda vahet talvel sõidetud," sõnas Laja.

Aastal 2004 sõitis Tiandra Shipping Sõru-Triigi vahet kolm kuud ja sai riigilt dotatsiooni 1,7 miljonit krooni.

Mullu oli dotatsiooni suuruseks 6,9 miljonit krooni ja tänavu üheksa kuu eest 4,9 miljonit.

Seni Sõru-Triigi liinil reisijaid vedanud Küprose firmale kuulunud Tiandra Shipping lõpetab selle juhi Tiit Laja sõnul tegevuse ajal, kui nad on jõudnud omadega nulli. Pankrotti ettevõtet ei lasta.

"Minu seisukoht on, et praamiühendus peab jätkuma. Tiandral on riigiga allkirjastatud lepingu lõpetamise otsus ning 1. oktoobrist Tiandra sellel liinil enam ei tegutse," sõnas Laja.

Laja kinnitusel tekitasid tänase situatsiooni ja vajaduse uue konkursi järele valed arvutused riigidotatsioonide suuruse kohta. "Vedamine osutus kallimaks, kui eeldasime," sõnas Laja.

Saartevahelisel liini uus vedaja selgub 4. septembril.