Regulaarne hooldus hoiab ratta töös

Hooldamata keeldub jalgratas korralikult töötamast ning hakkab piinlikkust valmistavalt krigisema ja ragisema. Üks enimlevinud vigu, mida paljud rattaomanikud teevad, on sügisel hooldamata ratta seisma panek.

Pärast igat hooaega on õige ratas korralikult nii-öelda ära pakkida, et kevadel peaks vaid rehvid üle kontrollima ja saaks sõita. Talvel hooldamata ratas on kevadeks palju halvemas seisus, kui võiks olla.

Juhul kui laagritesse või trossidesse on sattunud vesi, siis see hakkab kindlasti seismisel roostetama. Hästi ei mõju see ka käikude ja pidurite tööle. Ratta kestvus sõltub ka, millistes tingimustes seda kasutatakse, kas sõidetakse märja või kuiva ilmaga. Pikema aja jooksul mõjub laagritele halvasti, mille hooldus on üks kulukamaid ja ajamahukamaid töid.

Rattapoe Veloplus OÜ tootejuht Marko Rebane jagab jalgratta hoolduse kaheks - ühe osaga saab omanik ise hakkama ja teine osa tuleb teha rattatöökojas.

Ketiõlitusega võib iga rattaomanik ise hakkama saada. Rattast ostes tuleks kohe sellega arvestada. Õlitamiseks on parim traditsiooniline plastpudelis vedel õli. "Kindlasti tuleks kett enne õlitust riide või paberiga puhtaks teha," soovitab Rebane.

Õlitust on soovitav teha pigem tihemini ja vähem õli korraga, kui harva ja nii-öelda üle õlitada. Juhul kui ketile sattus liiga palju õli, tuleks see enne sõitu lapiga kuivatada, vastasel juhul koguneb ketile liigset tolmu ja liiva.

Garantiiaja jooksul ei soovita jalgrattapoed rattaomanikul ise teha keerulisemaid töid. Need tuleks jätta hooldusspetsialist hoolde.

Juhul kui ratas on porine või liivane, siis ei tohiks ratast pesta survepesuga. Parim on ratast pesta näiteks autošampooni ja käsnaga, kasutades minimaalselt vett.

Teine osa rattahooldusest tehakse töökojas. Siis häälestatakse käiguvahetust, pidureid ja vajadusel rihitakse rattad sirgeks. Vastavalt vajadusele vahetatakse ka rehvid, kui need on kulunud.

Esimesse hooldusesse tuuakse Rebase sõnul tavaliselt aasta vana tavakasutaja ratas. Sel juhul on vaja alustada pesust, siis on näha, mis seisus ratas tegelikult on.

Rebane kinnitab, et tavaliselt 500 km sõitnud ratta juures ei ole vaja palju kõpitseda. Üle tuleks aga vaadata laagrid, pidurid, käigud, pumbata rehvid ja õlitada kett. Selline suhteliselt uue või korras ratta hoolduspakett maksab 200 krooni.

Rattaomanikul tasuks meeles pidada: rattahooldusesse ei pea minema just sinna, kust see ostetud. Kliendil on õigus valida vastavalt oma soovile sobivaim või lähim teeninduspunkt.

ASi Kärdla Veevärk juhatuse liige Argo Sakkool sõidab jalgrattaga paar-kolm korda nädalas. Enamasti ühildab ta koeraga jalutamise ja jalgrattasõidu. Sakkool on oma ratast ise hooldanud - keti määrimise, kinnituste ja kodarate kontrollimisega saab iga tehnikahuviline ise hakkama.

Kui rattale kehtis veel garantii, siis käis ta sellega rattapoes hoolduses, kuid nüüd ei pea seda enam regulaarselt vajalikuks.

Garantiiperioodil oli ratta hooldus ka tasuta. "Nüüd lähen rattapoodi siis, kui on vaja mõne spetsialistiga nõu pidada," selgitab Sakkool. Sakkool saab ise hakkama ka ratta nn konserveerimisega talveperioodiks.

Iganädalast hooldust olen teinud siiani ise, see ei käi rattasõbrale üle jõu. See on meeldiv võimalus olla täpselt kursis ratta tehnilise seisukorraga.

Uue varuosa paigaldamise jätan rataste hooldajatele poes, kust ma ratta ostsin.

Hoian jalgratast garaažis koos igapäevaselt liikuva autoga, siis on hoiuruum üpris niiske. Seepärast on oluline ratta pesemine ning õlitamine vahetult enne talveks seisma jätmist. Olen sõitnud rattaga ka talvel, kuid siis peab iga korra järel väga usinalt lume ära puhastama.