Tööjõumure murdmisega kiire käes

"Tegemist on ettevõtluses kriitilise probleemiga, mis ei puuduta üksikuid valdkondi, vaid kõiki," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) volikogu esimees ja ASi Standard juht Enn Veskimägi, kelle sõnul oleks välistööjõu riiki toomise lihtsustamisega pidanud tegelema juba ammu. "2004. aasta oktoobris Brüsselis tööandjate aastakonverentsil ütles ELi komisjoni asepresident Günter Verheugen, et kümme liitunud riiki peavad hakkama kaasama kolmandatest riikidest oskustööjõudu ja tippspetsialiste, sest seoses teenuste vabaliikumisega riisub Vana-Euroopa nendelt koore."

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis lootis siiski, et kui majandusministeeriumi töögrupp kohe tööle hakkab, siis ehk on aasta pärast ajutiste töötajatega vähem bürokraatiat seotud.

Reedeses Äripäevas kirjutas Skype'i operatsioonide juht Sten Tamkivi, et Eesti peaks lihtsustama tööjõu toomist välismaalt ning looma selleks "tööturistiviisa", mis lubaks riiki õige motivatsiooni ja oskusega inimesi. Lisaks eristaks viisa neid töötajaid selgelt odava ja musta töö tegijatest - tööturistina saaksid end arvele võtta vaid tipp-professionaalid. Pärast töölepingu lõppemist lõppeks ka viisa ning töötaja peaks naasma kodumaale.

Tamkivi sõnul on tema mõte Skype'i-siseste mõttevahetuste tulemus ning ta üritas arvamuslooga kummutada välistööjõu sissetoomise lihtsustamise vastu esitatud demagoogilisi argumente.

"Eile. Mida varem see juhtub, seda parem," vastas Tamkivi küsimusele, millal tema pakutud tööturistiviisa võiks rakenduda. "Tuleb kainelt kaalutleda, milliseid inimesi Eesti arenguks on vaja ja milliseid mitte, teha mängureeglid erinevatele gruppidele ja mitte lüüa kõiki ühe vitsaga."

"Kindlasti ei tohiks minna seda teed, et hakkame võõrtööjõust rääkides ühte või mõnda majandusvaldkonda eelistama. Lähtuda tuleb vajadusest. Seetõttu puudub praegu põhjus Eesti võõrtööjõu sissetoomise poliitikat oluliselt muuta," kommenteeris peaminister Andrus Ansip, tunnistades samas, et võõrtöötajate riiki lubamise protseduure saab ja tuleb lihtsustada, et ettevõtted saaksid tekkivale tööjõuvajadusele paindlikumalt reageerida. "Reeglite ülevaatamisega valitsus praegu ka tegeleb ning majandusminister on saanud ülesandeks tuua sellekohased ettepanekud jaanuaris ministritele arutamiseks," sõnas Ansip.

"Mind natuke häirib, kui räägitakse võõrtööjõust. Soomes meid näiteks võõrasteks ei nimetata. Ja teiseks, kui räägitakse odavast tööjõust," ütles Enn Veskimägi. Tema sõnul on Eestisse vaja kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi ja spetsialiste, kelle palgad pole sugugi madalad. "Meie kutsekoolide võimalused kahjuks ei rahulda tööturu vajadusi ja ülikoolid toodavad massiliselt pehme valdkonna asjatundjaid ja ärijuhte." ETTK on teinud ettepaneku kaasata majandusministeeriumis loodavasse töögruppi 3-4 ettevõtjat.

Majandusministeeriumist öeldi, et nad ei toeta massilist tööjõu sissetoomist, vaid eelistavad kvalifitseeritud spetsialiste ning loodav töörühm hakkabki arutama, kuidas välistööjõu sissetoomist lihtsustada.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei erine Tamkivi kirjeldatud tööturisti viisa süsteem praegusest viisa- ja loasüsteemist, erinevus on ainult kiiruses. Minister Jaak Aab oli samuti nõus, et kvalifitseeritud tööjõu sissetoomist tuleb lihtsustada. "Samas ei ole see teema, mida saaks lahendada ülepeakaela," sõnas Aab. "Küsimus ei ole ju dokumendi vormis, oluline on, et seda saaks teha legaalselt, kõigile selgelt ja kiiresti."

Balti Laevaremonditehase personalidirektor Heinart Puhkim märkis, et mujal maailmas sarnased tööviisasüsteemid töötavad. Ka Balti Laevaremonditehasel oleks tööviisade süsteemi juba ammu vaja. Praegu näiteks töötab laevatehases 150 kolmandatest riikidest pärit spetsialisti.

"Nii kui meie sellest teemast räägime, hakatakse kohe rääkima, kuidas migratsioon on halb asi ja mis ta Saksamaal on kaasa toonud, aga see on hoopis teine temaatika," ütles Puhkim, kelle kinnitusel pole ükski nende lühiajalistest välistöötajatest Eestisse jäänud, vaid kõik on pöördunud koju tagasi.

"See tähendab, et meie konkurentsivõime väheneb," vastas Puhkim küsimusele, mis saab siis, kui tööviisat siiski sisse ei seata. "Jätkub majanduse edendamine sisetarbimise kasvu najal."

Ta tõi heaks näiteks Portugali ja Ukraina vahel sõlmitud tööjõu vaba liikumise lepingu. "See töötab väga võimsalt, kõik on tehtud lihtsamaks. Portugal on Lissaboni strateegia endale väga üheselt lahti mõtestatud ja neil on konkreetne tegevusplaan," rääkis Puhkim.