Põlevkivi ümarlaual jäid küsimused õhku

Riigikogu kiitis 2004. aasta lõpus heaks kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava, mis näeb ette, et vähemalt aastani 2015 on Eesti energiaressursi põhiallikaks põlevkivi.

"Põlevkivi riiklikku arengukava koostatakse selleks, et selgust saada, kui suurt põlevkivivaru saab kasutada Eesti energeetikamajanduse pikaajaliseks arendamiseks," selgitab keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe. "On oluline, et kaevandatavate mahtudega kaasnevaid mõjusid aktsepteeriks ka ühiskond, et riigile kuuluvat maavara kasutataks mõistlikult."

Ümarlaud koguneb põlevkivi arengukava koostamise ajal vähemalt kord kuus. Esimene ümarlaud toimus 7. augustil. Kolmas ümarlaud koguneb 9. oktoobril.

Arengukava valitsusele esitamise tähtaeg on 2007. aasta 1. mai. Kuni valitsus pole arengukava heaks kiitnud, on peatatud põlevkivi kaevandamislubade taotluste menetlemine.

2005. aastal esitati keskkonnaministeeriumile ühtekokku 15 põlevkivi uuringu- ja kaevandamisloa taotlust, kusjuures mõnele piirkonnale laekus mitu avaldust.

Ümarlaualt jäi meelde eelkõige see, et põlevkivi kaevandamise laiendamine õlitootmiseks ja elektrienergia ekspordiks osalejate seas küll kuidagi toetust ei leidnud.

Samuti jäi selgusetuks akadeemik Anto Raukase väide, et tulevikuks on juba otsustatud kaevandamismaht 18-21 miljonit tonni aastas. Praegu on see 14 miljoni ringis. Ootamatu oli TTÜ emeriitprofessori Enno Reinsalu ettepanek otsida kompromissi põlevkivi kaevandamiseks kaitsealade all.

Ning üsna ehmatav oli ka tema arvutus, et ühe ruutkilomeetri kaitsmine ilma põlevkivi kaevandamata maksab rahvamajandusele 200 miljonit krooni.

Tegin ettepaneku kutsuda järgmine kord ümarlauale ka kaevandamisloa taotlejate esindajad, et saaksime otse küsida, milliseid hüvesid nad Eesti riigile kaevandamisega loovad.

Virumaa valdade esindajad küsisid ümarlaual, mis saab planeeritavate kaevandamisalade inimestest ja maakasutusest.