Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sammulugejaga liikuma
Raamatupidajana töötav Svea Reinholm ostis sammulugeja neli aastat tagasi. Algul tundus see tore nipsasjake, mis oli kõigil. Samal ajal liitus Reinholm ka Kaalujälgijate rühmaga ja pidas iga tehtud sammu arvel.
Algul sai suure õhinaga sammulugejaga õhtuti koeraga jalutatud suuri tiire nii, et isegi koer oli väsinud. Ajapikku muutus sammulugeja tüütuks.
"Kui on istuv töö, siis on selle soovitud 7000 sammu kokku saamine ikka piinav," räägib Reinholm, kes siiski pingutas iga päev need 7000 sammu täis. Lõpuks muutus see kohustuseks, mis tekitas temas protesti. "Kui õhtul poleks end sundinud liikuma, oleks päeva jooksul tulnud kokku vaid 2000 sammu," selgitab Reinholm.
Praeguseks on sammulugeja kappi seisma jäänud. "Ju see jalutamine pole minu ala. Igav, kaua sa ikka koeraga räägid," lisab Reinholm.
Järgmisel nädalal alustab ta lisaks vesiaeroobikale ka kepikõnniga ning pühib tolmu ka sammulugejalt. Nii ei ole sammulugeja tüütu kohustus, vaid üks osa kepikõnnist.
Praegu leiab sammulugeja kasutust vaid pikemate käimiste puhul, näiteks seenel, matkal või poetuuridel. Aeg-ajalt seda kasutades näeb, kui palju üks väike retk tegelikult samme annab, ja ei teki tüütut kohustust samme täis saada.
Reinholm soovitab sammulugejat võtta meelelahutuslikult, treeningu ühe osana. Kui sellesse liigtõsiselt suhtuda, kipub sellest saama vastumeelne kohustus. Seda teab ta oma kogemusest.
Dünamo spordipoe osakonnajuhataja asetäitja Maris Kasesalu kinnitusel ostetakse sammulugejaid endiselt palju. Ostjateks on just tervisesportlased või need, kes vajavad lisamotivatsiooni rohkemaks igapäevaseks liikumiseks.
"Iga päev kontoritööd tehes ei pruugi endale teadvustada, kui vähe tegelikult päeva jooksul liigutakse," kõneleb Kasesalu.
Kaalujälgijate toitumis- ja tervisespetsialisti Kaja Tormi teatel loetakse tervislikuks liikumistasemeks 7000 sammu päevas. "See on teaduslikult tõestatud ja tegemist pole müüdiga," kinnitab Kaja Tormi.
7000 sammu on minimaalne sammude arv, mis aitab hoida keha füüsiliselt toonuses ja terve. Tormi selgitab, et inimesed eeldavad, et nad liiguvad piisavalt. Sammulugejat kasutama hakates selgub aga, et keskmise kontoriinimese päevane sammude arv jääb ainult 2000-3000 sammu piiresse, mida on vähe.
Reaalselt tehtud sammude arvu teadasaamisel on abiks sammulugeja, mis ei ole mõeldud vaid tervisesportlastele.
Kaalujälgijad on ühendanud tervisliku toitumise ja liikumise. Vastavalt kaalujälgijate süsteemile võib koos liikumisest saadava koormusega muutuda ka päevane lubatud toidupunktide arv.
Tormi teatel liitub kaalujälgimisega tihti ka väga ülekaalulisi inimesi, kellele muu aktiivne füüsiline koormus, näiteks aeroobika, ei ole esialgu soovitav suure koormuse tõttu jalgadele.
"Sammulugejat kasutades saab reguleerida kõndimise tempot sulle sobivasse rütmi," räägib Tormi. Nii saab igaüks oma füüsilist aktiivsust suurendada ilma tervist ohtu seadmata.
Sammulugejaid on mitmesuguste funktsioonide ja hindadega. Sammulugeja Silva hind algab Dünamo spordipoes 222 kroonist. Kõikide funktsioonidega sammulugeja maksab 370 krooni.
Kõige odavamad loendavaid vaid tehtud samme, kalleim kuvab tehtud sammude arvu, läbitud vahemaad, kulutatud kalorite arvu ja efektiivset aega. Filtrifunktsioon välistab juhuslike sammude registreerimise paigal seistes või äkiliste liigutuste puhul, mis ei ole seotud sammumisega. Õigeks sammude loendamiseks peab tegema vähemalt kuus sammu peatumata.
Iga sammu registreerimiseks on lugejal sisseehitatud pendel, mis kõigub. Tekib vaikne klõpsuv heli, mis tähendab, et seade toimib korralikult. Ideaalne kandmiskoht on pükste ülaosa või püksirihm. Ka peaks lugeja asetsema vertikaalselt, mitte kaldu.