Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prokuratuuri fopaa
Eesti suurima ehitusfirma Merko Ehituse aktsionärid kaotasid kolmapäeval prokuratuuri saamatuse tõttu raha. Hommikul oli Äripäeva toimetusel info, et kaitsepolitsei on käinud Merkos. Üks telefonikõne kapo pressiesindajale - info vastab tõele, edasi rääkige prokuratuuriga. Äripäeva ajakirjanik helistaski kella kümne paiku prokuratuuri. Sealt vastati, et huvilisi on veel ja oodake pressiteadet.
Äripäev pani 10.29 oma online-uudistesse üles, et kapo käis Merkos. 10 minutit hiljem oli sama sisuga uudis üleval ka Postimees Online'is. Edasi järgnes suur spekuleerimine, mis asjus kapo Merkos käis: ikka üks lugu hullem kui teine. Samal ajal kukkus Merko aktsia nagu kivi. Lõpuks tuli kell 12.20 prokuratuurist viierealine teade: prokuratuur uurib looduskaitsealade tehinguid ja kapo otsis läbi mitu ettevõtet, sh Merko tütarfirmad. Punkt. Merko aktsia kosus veidi, jäädes börsipäeva lõpuks ikkagi 6% miinusesse.
Meediaralli jätkus. Prokuratuur suutis pärastlõunaks teatada (küll mitte kõikidele meediaväljaannetele), et uurimise all on eelkõige maa-ametiga seotud võimalikud kuriteod. Lubati taas pressiteadet ja võimalusel intervjuud riigiprokuröriga. Kell 17.45 saabus kauaoodatud pressiteade, milles kinnitati, et neli inimest on kinni peetud ja et otsingud toimusid kümnekonnas firmas. See info oli ajakirjanikele juba muudest allikatest teada.
Kas prokuratuur poleks saanud sedasama infot edastada juba hommikul? Kas prokuratuuri inimesed tõesti arvasid, et sellises mahus läbiotsimine jääb saladusse? Naiivne. Merko aktsionärid kaotasid aga reaalset raha. Eile, kui asja olemus lehtede vahendusel avalikuks sai, liikus Merko aktsia tagasi ehk 6% üles.
Prokuratuuri käitumise kolmapäeval võiks aga panna õpikutesse näitena, kuidas ei tohi avalikkusega suhelda.