Dow' rekord tuli imelikul ajal

Dow Jonesi tööstuskeskmine jõudis läinud nädalal taas rekordtasemele ja seilab senitundmata kõrgustes. Eelmine rekord jäi 2000. aastasse.

12 000 punkti joon jäi eelmisel nädalal sulgemishinna alusel alistamata. Kuigi reedel päeva sees prooviti ära 12 009 punkti, ei sulgunud indeks nii kõrgel.

Vaatamata sellele, et maailma tuntuima indeksi rekordtase peaks olema investoritele meeldiv sõnum, on selle tähtsus pandud kahtluse alla. Laiem ja paremini turul toimuvat kajastav S&P 500 indeks on veel kaugel 2000. aasta tipptasemest. Kuna Dow Jonesi tööstuskeskmine koosneb vaid 30 ettevõtte aktsiast, on indeks kergemini manipuleeritav.

Erakordselt huvitav on aeg, mil indeks tõusis kõrgtasemele. USAs on oodata majanduskasvu aeglustumist. USA kinnisvaraturg on muutunud ohtlikuks. Need pole uudised, mis vaimustuks. Võimalik, et kinnisvara müünud investorid ja spekulandid on hakanud kartma ning parkinud raha aktsiatesse või aktsiafondidesse. 2000. aastal pages osa raha aktsiatest. Kuna USA keskpank asus majanduse aeglustudes ning soovist vältida negatiivse rikkuse efekti kaldumist tarbimisse intressi alandama, võis osa kuumast rahast jõuda kinnisvarasse. Kui kinnisvara ostmiseks kasutati laene, saadi võimendus tõusval turul. Eraisikutena tegutsejad said lisaks kinnisvaraga spekuleerimisele maksusoodustusi.

Nüüd on aga USA kinnisvaraturul vähemalt lühiajaliselt kasvuraskused. Miks püsida kasvuraskustega turul? Kinnisvarasse investeerimisel pole mõeldud endale suurema või paremasse kohta eluaseme ostmist, vaid positiivset rahavoogu tekitava kinnisvara ostmist.

Vaadates indeksi koosseisu, ei leia sealt ehitajate ja arendajate aktsiaid. Kuid arvestades, et kinnisvara soetatakse tavalisel laenu abil, võib see hakata lööma panku, aga ka ehituskaupade jaemüüjat Home Depot'. Siiski ei maksa pimesi otsida pangaaktsiate müügi näol lihtsat võimalust langeva kinnisvaraturu pealt teenimiseks, kuna enne tuleb tutvuda pankade majandusaruannetega. Tuleb teha selgeks, kuidas teenivad pangad raha. Arvatavasti ei teeni USA suurpangad olulist osa kasumist eluasemelaenudest, lisaks tegutsevad nad laiemalt kui vaid USAs.

Kes hoiab USA aktsiaturul toimuval silma peal, jälgib ka Dow Jonesi tööstuskeskmist.

Dow Jonesi tööstuskeskmise looja on üks Dow Jones & Co. asutajatest - Charles Dow. Indeksi esimene näit pärineb 25. maist 1896, mil indeksisse kuulusid 12 ettevõtte aktsiad. Esimeseks avaldatud väärtuseks oli 40,94 punkti. Algselt indeksis olnud ettevõtetest leiab sealt täna vaid General Electricu.

Oma algusajal võis indeks kajastada täpselt aktsiaturul toimuvat - esindatud olid suurima väärtusega ettevõtted. Indeksi koosseisu on läbi ajaloo sagedasti muudetud. Indeksi koosseisu üle otsustavad majanduslehe The Wall Street Journali toimetajad, kes ei pea oluliseks ettevõtete turuväärtust. Neile on tähtis, et indeksis oleksid hästi esindatud erinevatesse tööstusharudesse kuuluvate ettevõtete aktsiad.

Seega ei näita indeksi koosseis ja liikumine, millised aktsiad on populaarsed (suurima turuväärtusega aktsiad kipuvad olema populaarseimad), vaid väljendavad lehe toimetajate subjektiivset valikut aktsiaturul esindatud aktsiatest. S&P 500 indeks üritab USA aktsiaturul toimuvat täpsemalt kajastada.