Edelaraudtee investeeringud jäävad riigiabile kahekordselt alla

Rahandusministeeriumi heakskiidetud erastamise lõpparuande kohaselt on Edelaraudtee ületanud enam kui 100 miljoni krooniga investeerimiskohustust, investeerides viie aastaga 370 miljonit krooni. Sama aja jooksul on raudteefirma riigilt saanud reisijateveo dotatsiooni 700 miljonit krooni. Kahel esimesel aastal pärast erastamist riik dotatsiooni ei maksnud.

Edelaraudtee kuulub Marcel Vichmannile, Tiit Pruulile ja Anti Selgele.

Vichmann sai kuulsaks Hoiupanga aktsiatehingutega. Vichmannile kuulub 48 protsenti Go Groupist, mille alla on koondatud rongiliinid, kümmekond bussiettevõtet ja turismifirma. Vichmann on Äripäeva rikaste TOPis 1,6 miljardi krooniga kuuendal kohal.

2000. aastal riigiga sõlmitud erastamislepingu järgi pidi ettevõte investeerima 268 miljonit krooni. Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka hinnagul on erastamisjärgne peamine saavutus see, et tänaseks on praktiliselt taastatud vedude maht erastamiseelsel tasemel, vaatamata olulistele kärbetele reisirongiliikluses 2001. aasta algul.

"Dotatsioonid reisija kohta on pidevalt vähenenud ja ees ootab veeremi väljavahetamine ning pikajalise reisijateveolepingu sõlmimine," sõnas Pukka.

Eelmisel aastal oli dotatsioon ühe reisija kohta 76 krooni, 2004. aastal oli see krooni võrra suurem. Keskmine rongipilet maksis mullu 22 krooni, 2004. aastal 16 krooni, hinnatõus oli 38%.

Eelmisel aasta lõpus, kui käisid läbirääkimised 2006. aasta dotatsiooni üle, ähvardas raudteefirma reisijatevedu tunduvalt vähendada ja töötajaid koondada, kui ei leita juurde 16 miljonit krooni. Läbirääkimised lisasid dotatsioonile 10 miljonit.

Edelaraudtee kahjum eelmisel aastal oli 9,5 mln krooni, 2004. aastal oli kahjum 67 mln krooni.

Eesti Päevalehe andmetel peab majandusministeerium juba pool aastat Edelaraudtee ASiga läbirääkimisi 273,8 kilomeetri infrastruktuuri üleandmiseks.

Tänu tehtud investeeringutele on liikluskiirus Edelaraudteele kuuluval osal raudteest kasvanud keskmiselt 14 protsenti. Selle saavutamiseks vahetati välja 280 000 liiprit 375 000st, rääkis Edelaraudtee juhatuse liige Kalvi Pukka.

Pukka sõnul tuleks enam investeerida infrastruktuurirajatistesse, nagu platvormid, ning tõsta sõidukiirust. "Selleks, et võimaldada ilma peatusteta reisirongile sõiduaega Tallinnast Pärnusse 1,5 tundi, oleks vaja iga kilomeetri kohta raudteel teha veel umbes 4 miljoni krooni suurune investeering," ütles Pukka.

Tema sõnul alustas Tallinna-Tartu kiirrong 85 000 reisijaga aastas, selle aasta lõpuks plaanitakse jõuda 150 000 reisijani.