Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norma tulemusi toetas suurem müük Venemaa turule
Auto turvarihmasid tootva kontserni käive kosus kolmandas kvartalis vaevumärgatava 1 protsendi võrra, 228 miljonile kroonile. Samal ajal suutis ettevõte võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasumit 7,2% suurendada ja teenida kolme kuuga 27,8 miljonit krooni. Oodatust suurema teenistuse taga oli märgatav käibe kasv Venemaa turul.
"Meie põhiturg on ikkagi Venemaa, kuhu me müüme oma toodet, lääne turgudele, v.a Autoliv, ekspordime vaid väikeses mahus," kommenteeris Venemaa olulisust Norma finantsdirektor Ülle Jõgi.
Suuremad tellimused AutoVAZist ja GAZist lisasid Norma idanaabrilt teenitud käibele mullusega võrreldes koguni 29%.
"Venemaa turule suunatud müügi kasvu taga on suur ja raske töö," ütles Jõgi.
Samas ei saa Venemaa tõhusale toetusele alati loota - näiteks teises kvartalis viis Norma tulemused alla just idapoolse tarnemahu vähenemine. Siin peitub ka põhjus, miks Norma oma prognoose välja ei ütle.
"Kuna me raskesti prognoositava Venemaa turu tõttu plaane ei avalda, siis ei saa ma ka kommenteerida, kuidas me oma eesmärke täita suutsime," jäi Jõgi diplomaatiliseks.
Kui seekord tuli tugev panus Venemaalt, siis lääne poole eksporditud mahud hoopis vähenesid. Emaettevõttele eksporditi 115,4 miljoni krooni eest tooteid, see tähendas 11% suurust tagasiminekut.
"Tarned Autolivile vähenesid peamiselt seetõttu, et tänavu oli puhkuseperiood ajaliselt veidi nihkes. Seepärast läks harilikust suurem osa ekspordist Rootsi juba teises kvartalis ja kolmandas enam nii palju tarneid ei tehtud," selgitas Norma finantsdirektor.
Pikaajalisi kohustusi kontsernil kolmanda kvartali seisuga tavapäraselt ei olnud, kõik investeeringud tehti omakapitali arvel. Võlgu ei pea ettevõte võtma tänu oma ressurssidele.
Siin võib näha ka seost Norma dividendipoliitikaga. Jõgi sõnul jätkab ettevõte oma kasumi jagamist investoritele senisel viisil. Viimati maksis Norma dividendideks 5 krooni aktsia kohta.
Kasvamine uute turgude arvel on Norma jaoks keeruline. Tugevamaid numbreid võib ka edaspidi loota eelkõige vaid suurenematest müügimahtudest praegustel turgudel.
"Laienemis- ja arenguvõimalused on lääne turgudel piiratud, kuna uue kaasaegse autoohutusrihma tootearendus on tänapäeval nii väiksele firmale nagu Norma liiga kallis," põhjendas Jõgi.
Üsna palju on spekuleeritud ka võimaluse üle, et Autoliv esitab Norma väikeaktsionäridele ülevõtupakkumise. Jõgi sõnul on see teema, mille ajakirjandus umbes iga poole aasta tagant jälle üles võtab.
"Aga midagi ei juhtu," kommenteeris Jõgi. "Mul ei ole mingit informatsiooni ka praegu selle kohta," lisas ta.
Analüütikute arvates on ettevõtte aktsia alahinnatud. Investeerimispanga Suprema hinnasiht on 93,9 krooni. See on tulemustele reageerimata jätnud aktsia sulgemishinnast üle 25% rohkem.
Käive jäi natuke alla ootuste aga kasum see-eest ületas neid.
Suurem tulu oli tingitud eelkõige müügi kasvust Venemaale, sest sealsel turul on Norma kui otsemüüja marginaalid kõrgemad. Rootsi müüakse läbi emafirma Autolivi, mistõttu ka marginaalid jäävad madalamaks. Kolmandas kvartalis vähenesid tarned Autolivile viimase kollektiivpuhkuse tõttu.
Üldiselt on avaldatud tulemused positiivsed, mis annab mõningast alust lootusele, et aasta viimases kvartalis suudab Norma taas meeldivalt üllatada.