Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Disainer annab tootearendusele kindla suuna
Eesti Disainerite Liidu esimehe Ilona Gurjanova hinnangul ei ole disaini roll meie tööstusettevõtete innovatsiooniprotsessis veel kuigi märkimisväärne. Nii juhtus hiljuti toimunud innovatsioonikonverentsil, et disainiettekannete alates lahkus saalist hulk ettevõtjaid, avaliku sektori esindajaid ning teadusinimesi.
"Sellest on kahju, sest tegu oli huvitavate loengutega, mis oleksid spetsialiste lähendanud. Ettevõtjatele on uudne teadmine, et disain ei pea alati toode olema, disain on ka teenus," märgib Gurjanova.
Innovaatilise tööstusdisaini näidetena võib tuua Matti Õunapuu, Martin Pärna ja Kaspar Torni meditsiinilised seadmed, Sven Sõrmus on loonud funktsionaalse tõstuki ja puutetundliku ekraaniga vanniseadme, Annike Laigo katsetused isevalgustuvat tekstiili luua on toonud talle auhindu. Riskialti tootja leidmine Eestist sellistele projektidele on keerukas. Paljud meie andekad disainerid tegelevad igapäevase loometööga välismaal: Tiit Liiv on disaininud mammograafi, Bjorn Kööp osaleb Hyundai disainitiimi töös, Sixten Heidmets on loonud meditsiinilise riideeseme Soft Support ja teinud koostööd NASAga.
"Mul on kõhus selline tunne, et tööstused tunnevad kasvavat huvi disainerite tooteloomesse kaasamise vastu," ütleb kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhtaja professor Martin Pärn.
Pärn möönab, et viljakate suheteni, kus rakendataks disainist punguvaid võimalusi, jõutakse siiski harva. "Kuid meil on üksikuid firmasid, kes on disaini teadlikult kasutanud ning sidunud selle nii oma identiteedi kui ka tooteloomega," arutleb Pärn. Tema hinnangul on üks tõukejõud konkurents, näiteks sellised paarid nagu Aquator ja Balteco ning Thulema ja Standard.
Disaini Innovatsioonikeskuse juhataja Katri Ristali sõnul väärtustab Eesti ettevõtja disaini strateegilist rolli tootearenduses, kuid tal puuduvad enamasti teadmised disainist ja disaineri kaasamise võimalustest.
"Oleme vahelüli, mille kaudu ettevõtjad ja kunstiakadeemia osakonnad koostööd teevad - keskuse kanda on lepingute, intellektuaalomandi ja muu sellisega seonduv," selgitab Ristal. Tiina Kolk
Standardis tegeleme järjekindlalt tootearendusega ja disaineril on ettevõttes kahtlemata suur väärtus.
Disaineri majasisene tegevus lubab ettevõtte tootmis- ja turustusvõimalusi uute toodete loomisel ning juurutusel kõige paremini ära kasutada. Koostöös disaineriga pannakse paika uue toote kontseptsioon. Kuna tootearendusprotsessis osalevad ettevõtte eri osapooled, siis on disaineril paratamatult tähtis roll, hoidmaks silma peal, et seda kontseptsiooni kõikides etappides ka järgitaks.
Näiteks 1980ndatel oli Standard teaduslik mööblitootmiskoondis, kus suur grupp disainereid tegeles mööbli arengusuundade uurimise, uue mööbli disainimise ja konstrueerimisega kogu Eesti mööblitööstuse tarbeks.
Täna on Standardi palgal disainer Katrin Soans, kes on kujundanud meie tootevalikut ja sellega seoses kogu ettevõtte nägu juba aastaid. Võib julgelt öelda, et tema on Eesti büroomööbliturule kõige rohkem tooteid loonud ning ka müüginumbrid kinnitavad nende edukust.
Standard tegi käesoleval aastal koostööd ühe Rootsi disainibürooga, selgitamaks välja Skandinaavia turu iseärasused ja vajadused, et töötada sinna välja uut büroomööbliseeriat.