Raudtee võib ka väikestele firmadele kasulik olla

Raudteed on Eestis viimase kümnendi jooksul seostatud suurtööstuse ning eelkõige naftatransiidiga. Enim raha liigub ettevõtetes, mis seotud idast läände kulgeva ASi Eesti Raudtee infrastruktuuril toimuva kaubaveoga. On siiski ka kohalikke ettevõtteid, mis vajavad oma igapäevatöös samuti raudteetranspordi teenuseid.

Raplamaal tegutseva ning kemikaalide töötlemise ja müügiga tegeleva ASi Ingle juhatuse esimehe Aare Leinbergi sõnul ei ole nende firmal raudteele alternatiivi, kuna ettevõte veab Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest toorainena sisse suurtes kogustes kemikaale. "Kogused on küllaltki suured, pole mõtet muud transporti kasutada," möönab Leinberg.

Ka Eesti suurima metallikäitleja ASi Kuusakoski tootmisdirektor Kuldar Suits kinnitab, et raudtee kasuks paneb otsustama võimalus vedada suuremaid koguseid.

"Raudteevedude alternatiiviks on meie jaoks autotranspordi kasutamine, mis on meie mahtusid arvestades üldjoontes aga kallim." Suitsu sõnul saab määravaks siiski teekonna pikkus. "Hinnad ühtlustuvad üha enam ja teatud kilometraaži puhul on autotransport ka meie jaoks raudteetranspordiga samas hinnas või isegi veidi odavam," sõnas ta.

Puiduvarumisettevõtte ASi Stora Enso Mets juhi Rait Hiiepuu hinnangul muutuvad raudteeveod konkurentsivõimeliseks just pikematel vedudel. "Raudteel saab korraga rohkem kaupa vedada ning vahemaadel üle 150 km vähenevad kulud võrreldes autotranspordiga kuni 25%," lausus Hiiepuu.

ASi Edelaraudtee juhatuse esimees Kalvi Pukka märgib, et ettevõtted arvestavad pikemaajalisi kavasid tehes raudtee kaubavedude kättesaadavusega senisest enam. "Tootmis- ja töötlemismahtude pideva kasvu tingimustes on suurenenud ka vajadus toorme järele, mida kohalikes oludes tihti napib."

Ettevõtjad toovad raudteeteenuste keskse probleemina välja veoseprofiilile vastavate vagunite nappuse. Kuusakoski sooviks enam kasutada suurekubatuurilisi vaguneid, Stora Enso Mets tunneb puudust spetsiaalsetest ümarpuiduvagunitest. Samuti on probleemiks tühjade vagunite puudus tervikuna ning vagunite aeglane liikumine. Veomaksumus väheneb, kui kaubaga koormatud vagunid liiguvad mõlemas suunas. Kui ettevõtte peab aga tühje vaguneid kaugemalt spetsiaalselt tellima muutub vedu kallimaks.

"Üks suuremaid arenguvõimalusi raudtee poolel peitub efektiivsema, paindlikuma, vähem bürokraatliku ja läbipaistvama tellimissüsteemi arendamises ning sobivama veosepargi soetamises," võtab soovitused Edelaraudteele kokku Kuldar Suits. Ka Kalvi Pukka möönab, et väljaspool Eestit on vagunite liikumine tihti aeglane. "Probleeme on tühjade vagunite hankimisega laadimiseks nii Venemaal kui ka Eestis."

Raudtee-ettevõtte edasise arengu peamise probleemina näeb Kalvi Pukka regiooni väiksust. "Peamised ekspordi- ja impordikanalid on ettevõtjatel sadamate näol käe-jala juures ning pole kasulik kaupa raudteejaamas ümber laadida ning vaguniga 100 km kaugusele sadamasse vedada." Pikemate vedude puhul ongi raudteele järjest enam konkurentsi pakkumas meretransport.

Ligi kaks kolmandikku Eesti Raudtee veetavast kohalike vedude mahust moodustab põlevkivi. Kõik olulised mahumuudatused kohalikes vedudes sõltub põlevkivist.

Kohalike vedude maht on olnud pidevas languses, ainus erand on 2005. aasta, mil Eesti Energia lõpetas lepingu Slantsõ kaevandusega ning põlevkivi import asendati kohaliku põlevkiviga.

Muude kaupade osas on mahud olnud viimastel aastatel stabiilsed.

Eelmisel aastal lisandus 10% mahtusid. Madalseis kaubavedudes oli 2001. aastal, sealt alates on veod aastast aastasse suurenenud. 2005. aastal veeti kokku 317 000 tonni kaupu.

Aastaid on suurim Edelaraudteel veetav kaubagrupp olnud metsamaterjal, mis moodustas 2005. aastal kogu veetud kogusest 40%. Puidu suur osatähtsus on tingitud arenevate puidutöötlemisettevõtete paiknemisest Edelaraudtee teeninduspiirkonnas. Lisaks puidule on suuremad kaubagrupid Edelaraudteel vanaraud, väetised, teravili, jõusööt ja ehitusmaterjalid.

Autor: Hannes Saarmets