Maltal Maa vanimad ehitised

Vanimad säilinud kivitemplid Maltal püstitati 5600-4500 aastat tagasi. Nii on need noorema kiviaja megaliit-templid kuulsatest Giza püramiididest tuhatkond aastat vanemad.

Aastatuhandete vanuseid kivitempleid on väikesaarel mitu ja neil kõigil on mõned ühised jooned. Templid asuvad viljakandval maal kagusuunalisel kallakul. Põhiplaanilt on need kõik ristikheinalehe kujulised, kolme või viie sõõrja ruumiga kiviplokkidest ehitised. Samuti on templite ühisosaks nende juurest päevavalgele tulnud kivist naisfiguurid, mis tõenäoliselt sümboliseerisid viljakust.

Pole teada, kas saareriigi sümboleiks saanud templeid püstitasid Maltal paikselt elanud põllupidajad ja karjused või saabusid ehitajad sinna mööda merd.

Euroopa vanimate megaliitiliste templite suursugused varemed asuvad kohas nimega Hagar Qim. Mere ääres mäe otsas asuv tempel oli kunagi katusega kaetud, kuid tänapäevaks on aastatuhandeid vanade hoonete puitjäänused kadunud. Kohalikust keelest tõlgituna tähendab Hagar Qim seisvaid kive. Suurim sealse templi megaliit kaalub üle 20 tonni.

Kui see tempel üle-eelmise sajandi alguses avastati, leiti sealt Malta Veenuseks kutsutav istuva naise kuju ning veel mitmeid naisfiguure. Täna asuvad need kujud Malta pealinnas Vallettas arheoloogiamuuseumis.

Hagar Qimist mõnesaja meetri kaugusel asub veel üks aastatuhandeid vana tempel nimega Mnajdra. Arvatakse, et seda templit kasutati talvistel ja suvistel pööripäevadel.

Malta kaguosas paiknevad Tarxieni templid ehitati ligi 4800 aasta eest. Tegelikult asub seal neli omavahel ühendatud templit, mis on püstitatud mitmemeetristest kiviplokkidest. Põhiplaanilt kujutab Tarxien spiraali - motiiv, mida on leitud ka muudes Euroopa vanades templites.

Templikompleksi suurimad kivid on kahe ja poole meetri kõrgused, kividesse tahutud dekoratiivseid kaunistusi on säilimise huvides väidetavalt ka uuendatud. Suurim kuju - emakest maad sümboliseerinud kivi - on säilinud poolikuna. Seda peetakse üheks vanemaks tänapäevani säilinud jumaluse kujuks maailmas.

Tarxieni templeid on kasutatud peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, tõenäoliselt on seal ohverdatud ka loomi. Kiviaegsed templid olid vahepeal maha jäetud, kuid 3800 aasta eest ehk pronksiajal võeti need kasutusele krematooriumina.

Tänapäeva jaoks avastati Tarxieni templid kohalike põllumeeste poolt juhuslikult künnitöö käigus vähem kui saja aasta eest. Templi territooriumil asuvad piklikud kivid lubavad heita valgust kunagisele ehitustehnikale - nimelt kasutati neid rullikujulisi kive ilmselt suuremate kivitükkide transportimisel.

Tarxieni lähedale jääb ka kristluse-eelne maa-alune kalmistu, kuhu maeti arvatavalt 7000 surnut. Turistidele väga limiteeritud sissepääsuga kalmistu on dateeritud 5000-5600 aasta vanuseks. Selle vanimad osad jäävad kümmekond meetrit allapoole maapinda. Kalmistu koosneb suuremast hallist, väiksematest ruumidest ja neid ühendavatest käikudest.

Nii maa-alune kalmistu kui ka Malta kivitemplid on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Esimesena 1980. aastal Ggantija tempel ning tosin aastat hiljem ka teised.

Ggantija asub tegelikult keset Malta väikest naabersaart Gozot. Kaks suurtest paekiviplokkidest kõrvuti templit püstitati paarisaja aasta jooksul mitmes järgus. Kumbki tempel koosneb viiest eendehitisest apsiidist, mis on ühendatud keskse koridoriga.

Templeid ümbritseb mitme meetri pikkustest kividest - kohati küll lagunema kippuv - müür. Kuna müüri kõrgus oli algselt 16 meetrit ning raskeimate kivide kaal ulatub 60 tonnini, arvatakse Maltal, et need templid panid püsti hoopis hiiglased. Sellest ka Ggantija templite nimi, mis sealses keeles tähendab (nais)hiiglast.

Ggantija kompleksi kasutati üle tuhande aasta, misjärel kogu Malta templikultuur kadus saarelt üsna kiiresti ja seni teadmata põhjustel.