Tallinn väärtustab perearste

Kui ma aasta eest abilinnapea kohale asusin, oli Tallinna Perearstide Selts esimesi organisatsioone, kellega võtsin kontakti, et arendada koostööd ja lahendada võimalikke kitsaskohti.

Regulaarsetel kohtumistel on arutelu all olnud perearstide ja haiglate koostöö, e- meditsiin, perearstikeskuste renditasud jpm, kõik ikka selle nimel, et arstiabi oleks võimalikult kättesaadav ja kvaliteetne. Kuna tallinlaste seas läbi viidud uuring näitas suurt rahulolematust arstiabiga, tutvusin suvel lähemalt perearstikeskuste tööga ning avaldasin oma tähelepanekud ka ajakirjanduses.

Seetõttu tekitas Tallinna Perearstide Seltsi süüdistava pealkirjaga artikkel "Tallinn ei väärtusta perearste" (23.11.) minus hämmingut ja nördimust. Siiski loodan, et see on eeskätt juhatuseliikmete, mitte nende töökate ja pühendunud perearstide arvamus, kellega kokku puutunud ja suhelnud, pealegi ei esinda see organisatsioon kaugeltki kõiki Tallinna perearste.

Tallinn toetab jätkuvalt oma perearste. Tänavusele 7,5 miljonile kroonile lisandub 2007 pool miljonit, mis on mõeldud õendustöö toetamiseks. Kui siia lisada haigekassa poolne tulemustasu, mis võib ulatuda ühele perearstile aastas kuni 40-50 000 kroonini, olen veendunud, et see võimaldab perearstidel paremini patsientidele abi osutada. Heameel oli näha, kuidas mõnel pool liitsid perearstid oma 28 000 krooni suuruse linnapoolse toetuse ning hankisid ühiselt vajalikku uuringuaparatuuri. Seda tehti oma patsientide heaks. Need perearstid ei leidnud, et linn neid ei aita või et nad vajavad toetusraha isiklikult endale.

Oleme koos perearstidega püüdnud ühiselt tõstatada renditasude küsimust rentijate, sh raviasutuste ees ja mõnelgi juhul on leitud kompromisse. Ka olen pöördunud sotsiaalministri poole, kes on Haigekassa nõukogu esimees, ettepanekuga tõsta Tallinna regioonis rendiosa tasustamine vähemalt kahekordseks. Koostöös raviasutuste ja perearstidega otsib Tallinn lahendusi uute perearstikeskuste rajamisel, hädavajalik on leida lahendused Nõmmel ja Õismäel. Ka siin on esikohal perearstide töötingimuste ja osutatava arstiabi parandamine.

Tallinn on planeerinud juba järgmisest aastast ühtse, perearstide ja haiglate koostööd hõlbustava infosüsteemi loomise, toetades pilootprojekti 1,5 miljoni krooniga. Seegi peaks parandama arstiabi.

Süüdistuse kohaselt on perearstireformi alguses perearstidelt ära võetud isegi kõik esmatasandi töövahendid. Tuletaksin meelde, kuidas lahkusid arstid 2001. aastal vastvalminud kaasaegse varustusega Mustamäe Lastepolikliinikust, arvates iseseisvate ettevõtjatena paremini toime tulevat. Samas on heaks näiteks Kesklinna lastepolikliinik, kus arstid jäid koos sisustusega oma pinnale ning praegu toimib selles polikliinikus hea koostöö perearstide ja eriarstidega, kesklinna elanikud on rahul.

Tallinna linn ei toeta haiglate ülalpidamist ja paljud raviteenused on alla omahinna, kuid ravikvaliteet on haigla juhtide ja meditsiinipersonali vastutus, otsene ülesanne oma tööd hästi teha. Seetõttu kõlab perearstide seltsi juhatuse ähvardus teenuse kvaliteedi halvenemisest kohatult. Kas haiglates, kus ülalpidamistoetus 1998. aastal riigi arvelt lõpetati, muutus kvaliteet halvemaks? Vastan ei, ehkki haiglas kulub ravikvaliteedile võrreldamatult rohkem vahendeid kui esmatasandis, vahe on mitmekümnekordne. Kuidas saab siis väita, et linna toetus 8 miljonit krooni on lisaks haigekassa lepingumahtudele (2006. aastal 215 miljonit, 2007. aastal + 32 miljonit krooni) vähe?

Kriitika alla on langenud ka Tallinna linna lisaeelarvest eraldatud toetus projektile "2000 inimest nägijaks", nimetades seda ebamõistlikuks rahakasutuseks. Kas tõesti perearstid ei tea või ei suuda ette kujutada nägemishäiretega inimeste probleeme, poolpimedust? Praeguseks on uue silmaläätse saanud üle 500 nägemispuuetega inimest, ka on aidatud 30 tööealist patsienti uue puusaliigesega. Selline toetus on paraku hädavajalik olukorras, kus operatsioonijärjekorrad on aastatepikkused. Seda abi ette heita on äärmiselt kohatu, meedikud!

Linna on süüdistatud ka kompensatsiooni maksmises raviasutustele, mis on võimaldanud lapsed vabastada 50 kroonisest visiiditasust, ka see allikas on kahetsusväärselt seotud perearstidega. Seega sarnanevad etteheited rohkem poliitilistele kividele kui õigustatud argumentidele. Mis parata, valimised on ukse ees. Ometi on arstiabi valdkond, mis peaks seisma väljaspool parteilisi mänge.

Kinnitan veelkord, et etteheited Tallinnale perearstide alaväärtustamisest on ebaõiglased. Kõigele vaatamata usun, et Tallinna ja linna perearstide koostöö saab olla tulemuslik. Meie ühine soov peaks olema, et tallinlane saaks alati kiiresti vajaliku arstiabi, meie eesmärk on patsiendi rahulolu.

Autor: Merike Martinson