Konkurendi kaubamärk enda nimele

Hulgimüügiga tegelev Severi Kaubandus sai juba 2002. aastal 9000 krooni trahvi, kui üritas tuua Ukrainast Eestisse Karakumi ja Barba-rissi komme. Tuntud kommide kaubamärgid oli ettenägelikult enda nimele registreerinud magusatootja Kalev.

Registreeritud kaubamärgi võlu peitub ülemaailmselt aktsepteeritud loas kasutada seda kui võimast konkurentsirelva, millega plats puhtaks lüüa. Teisalt kehtib eri turgudel põhimõte "kes ees, see mees", mis avab nutikaimatele spekulatiivse rahateenimisvõimaluse.

Patendiameti kodulehel surfamisele avatud andmebaas näitab, et oma turu ja arendustöö kaitseks on kirillitsas või selle ladina transkriptsioonis registreerinud kaubamärke paljud Eesti tootjad, sh aktsiaseltsid Kalev, Liviko, Tallinna Karastusjoogid jt.

Välismaal välja töötatud kaubamärke on aga endale krabanud mitmesugused maaletoojad ning hulgimüüjad.

Magusamüüja Noires Ha juht Heiki Abel ütles, et hulgikaupmeeste seas läks nõukogude ajast tuntud kaubamärkide registreerimine lahti viis-kuus aastat tagasi. "Tegu oli lihtsa ärimudeliga, kus loodeti litsentsitasude nime all raha välja pressida," rääkis Abel. Märgiomaniku taks oli küsida 2-5% käibest või sundida turult lahkuma. Välismaiseid kommi- ja küpsisenimesid registreerisid aktiivselt ka firmad, kes polnud ise kunagi selliseid tooteid sisse vedanud. "Seetõttu ei jäänud muud üle kui kaitsta tootjate kaubamärgid ära või saada umbes aastaga turult eemale tõrjutud," lisas Abel.

Hiljuti lõpetas üks hulgimüüja kommiäri ja pakkus oma kaubamärke müügiks. "Nende hind võis kuni viiekordselt ületada registreerimisel tehtud kulutusi ja olla 10 000-20 000 krooni vahel. Meie huvi ei tundnud, sest lõputult pole Eestis võimalik Vasiljokki müüa," sõnas Abel. "Ühel päeval on vaja nimetada see komm koos tootjaga kas Rukkililleks, Sinililleks või lihtsalt Lilleks ja investeerida kaubamärki, tellida euroopalik kujundus."

Kas olete kuulnud Paikuse aleviku väikefirmast Marekom Invest? Kuna just sellele firmale kuulub kaubamärk Lehmake, tuleks nii lehmakomme tootes kui ka müües maksta just talle. Kui see väike tundmatu äriettevõte vähegi sõdida viitsib, saab ta riigipiirilt hävitamisele suunata kõik, mille paberile on teie Venemaa äripartner trükkinud "Korovka".

Ühe hoiatava näitena kaubamärgirebimistest lõpetas Ukraina kiirnuudlite Mivina kaubamärki ihaldanud vahendaja pankrotiga. Nuudlitootja Technokom kaebas Mivina Eestis registreerimise majandusministeeriumi juures tegutsevasse apellatsioonikomisjoni ning sai oma märgi tagasi. Samuti leidis nuudlitootja ka uue maaletooja.

Eesti ettevõtteil aitab nende intellektuaalset omandit kaitsta maksu- ja tolliamet. Tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järgi sõnul on viimase kolme aastaga piiripunktides rajalt maha võetud hulgaliselt võltsimiskahtlusega kaupa.

Alkoholitootja Liviko on kaubamärgivaidlustes oma konkurente võitnud vähemalt kolmel korral ning kommitootja Kalev takistanud Venemaal valmistatud magusa sisseveo.

Tänavu saavutas Liviko, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon käskis patendiametil tühistada veini- ja viinaetikette kujutavad kaubamärgid Ohotnitšje Vino ning Yubileinaya. Konkurentidele said saatuslikuks Jahimehe ning Juubeli viina kaubamärgid, mis kuuluvad Livikole.

"Me mitte ainult ei registreeri kaubamärke, aga ka jälgime, et turule ei tuleks nendega sarnaseid märke," selgitas Liviko juht Janek Kalvi. Liviko on registreerinud oma tuntumad kaubamärgid mitmetel turgudel, sh ka Ukrainas, Venemaal ja USAs.

"Seda selleks, et aferistid meie kaubamärke neil turgudel ei registreeriks ja meilt hiljem raha välja ei pressiks," tunnistas Kalvi, lisades, et paljud tootjad ei suuda ise tugevaid kaubamärke välja arendada. "Kui oled midagi saavutanud, on alati neid, kes tahavad sellest osa saada," lisas Kalvi.

Kalevi õigusteeninduse juht Allan Viirma ütles, et nad asusid maksu- ja tolliameti abiga kaubamärgiõigusi aktiivselt kaitsma 2001.-2002. aastal. Viimati esitas Kalev tolliametile abitaotluse 2004. aastal.

Tollikontroll on piiril tõkestanud võltsitud Komeedi, Kasekese, Barbarissi, Merekivikeste, Teekonna ja Karakumi kommide sissevedu. "Paar aastat tagasi oli selliseid juhtumeid tihemini, praegu harvem," lisas Viirma.

Võltskaubamärkidega magusa import vähenes Viirma sõnul tolli tõhusa töö mõjul. "Kaupmehed, kes varem eriti kaubamärgiõigusi ei arvestanud, on nüüd ehk juba teadlikumad," rääkis Viirma. Kirillitsas registreerib Kalev kaubamärke selleks, et oma õigusi paremini kaitsta. Nii on Kalevi nimel sõnamärgid Morskie Kamuški, Ptitšje Moloko, Belotška ja Miška Kosolapõi, mida toodavad nii Vene kui ka Ukraina magusatootjad.

Itaalia magusatootja Ferrero S.p.A. kaebas apellatsioonikomisjoni Ukraina kommivabriku Rosheni toodangu hulgimüüjale Noires HA registreeritud tähised, kuna nende hinnangul kõlab Roshen nagu nende kaubamärk Ferrero Rocher.

Hulgimüüja protestist hoolimata tühistas apellatsioonikomisjon kaubamärgi registreeringu. "Minu arust on siin tegu lihtsalt rahulolematu suurfirmaga," ütles Rosheni ainuesindaja Heiki Abel. Ta ei välistanud, et paneb kaubamärgivõitluses Euroopa turu pärast Rosheniga seljad kokku.

2003. aastal taotles Tallinna Karastusjoogid kaubamärgi Tarhun registreerimist. Mõned kuud enne seda sõlmis firma konkurent Tarhuni sisseveoks lepingu, mille täitmise kaubamärgi registreerimine võimatuks muutis. Kolm aastat hiljem tühistas apellatsioonikomisjon tüli tekitanud otsuse. Kaubamärkide andmebaasi lisandus märge, et Tarhuni on keeldutud kaubamärgina registreerimast.

Liviko juht Janek Kalvi rääkis, et kui Liviko teab, et mõnel kaubamärgil on juba omanik, siis seda registreerima ei tõtata.

"Püüame konflikte vältida," põhjendas Kalvi. "Taunime sellist praktikat, et kui talumehel seisab lumelabidas kaks aastat kuskil kuuri najal, siis naabrimees tuleb ja võtab selle endale."

Vaatamata sellele on Liviko puutunud kokku olukorraga, kus nende ajaloolisi kaubamärke on registreeritud teistele ettevõtetele. "Ei välista üldse, et seda tehti sihilikult," sõnas Kalvi. "Vähemasti ühel juhul tehti meile seejärel ka pakkumine. Summad, mida maksime, olid oma kaubamärkide tagasiostuks selgelt liiga suured."

Praegu taotleb Liviko kaubamärkide Nevskaya Vodka ja Katyusha registreerimist. "Need on meie hinnangul tugeva potentsiaaliga nimed, mille all saaks tulevikus edukalt toota ja müüa," kommenteeris Kalvi.

Liviko registreerimistaotlus Katjusha nimele esitati Euroopa Liidu kaubamärgiregistrisse varem, kui Venemaal sisse antud registreerimistaotlus samanimelisele viinale. Kui Vene tootja tahab oma viina Euroopa Liitu müüma hakata või vastupidi, peab ta Livikoga kokkuleppele saama.

Kalvi ütles, et ei kommenteeri hinda, millega Liviko nõustuks Katjusha kaubamärgi Vene tootjale müüma. "Pole täna üldse valmis arutama," sõnas ta lõbusalt.

"Me pole ettevõte, kes tegeleks spekuleerimise, kaubamärkide ülestöötamise ja mahamüümisega. Ütleksin, et ei Liviko ega tema kaubamärgid pole müügis!"

Kui ajaloos võeti kaubamärgid kasutusele selleks, et konkurentidest eristuda, siis kaasajal varjab tegelik tootja end sageli veenmisjõuliste kaubamärke taha. Nii on kunagise idabloki maades alkohoolsete jookide märgistamisel hinnatud nimed, mis sisaldavad tugeva emotsionaalse laenguga sõnu "aist", "ohhotnitšje", "sovetskoje" või "russian". Kommitootjate seas on seevastu populaarseteks motiivideks Karakumi kõrb, banaanid, kuldvõtmekesed, karukesed, lehmakesed, vähikesed, hanejalakesed ning moonid.