Jüri Käo: auto või ülikond - vahet pole

"Autod on samasugune jaekaup nagu ülikonnad," kommenteeris Jüri Käo eile. Tema sõnul plaanib Tallinna Kaubamaja autosid müüa lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ärimees lisas, et plaanis on pakkuda ka teisi marke, milliseid täpsemalt, ta öelda ei soovinud.

"No see on ikka täielik pommuudis, eelkõige sooviks neile jõudu turu vallutamisel," ütles Amserv Grupi omanik Raivo Kütt. "Samas peaks iga kingsepp ikkagi oma liistude juurde jääma, teatavasti müüs Stockmann hiljuti oma autoäri maha."

Küti sõnul on Kia Auto uued omanikud hea reputatsiooniga, mis võib kasuks tulla näiteks pangalt investeerimiseks raha laenamisel.

"Väga hea, kui autokaubandusse lisandub selline kaubandusprofessionaal," ütles Info-Auto juhataja Viktor Siilats. Tallinna Kaubamaja on näidanud end väga heast küljest, lisas mees.

Kia Auto juhatuse esimehe Jaak Heinola sõnul tekkis müügiplaan sellest, et üks osanik soovis aktiivsest ärist taanduda. "Firmal on vaja edasi minna. Meie keskused on väikseks jäänud ning firma vajab finantseeringuid. Selge see, et meil on vaja jõulisi omanikke või partnereid," ütles Heinola.

Aripaev.ee küsimusele peale, kas autoäri ost on naasmine vana armastuse juurde, hakkas Käo naerma. "Jah, tõesti, ka 90ndate alguses tõin Venemaalt Eestisse Žiguleid, müüsime aastas 4500 autot," kommenteeris Käo.

Tehingu hinda pooled ei öelnud, ent arvestades Kia Auto majandustulemusi võis hind olla 25-50 miljonit krooni.

Autod ja autosport on Jüri Käod paelunud juba noorpõlvest saati.

Huvi autode vastu oli ka üks ajendeid, miks ta pärast keskkooli lõppu Peterburi, õigemini toonasesse Leningradi Transpordiinstituuti astus ning selle 1988. aastal lõpetas.

Tema esimene töökoht oli samuti autodega seotud. Valmistas ju Norma, kuhu noor insener Jüri Käo tööle suunati, juba toona autode turvavöösid.

Käo tõus reainseneri ametikohalt Norma etteotsa oli kiire ja muljet avaldav. Vaid kolme aastaga kerkis ta suurettevõtte arendusdirektoriks, et juba järgmisel, 1992. aastal peadirektori toolile istuda. Tõsi, oma osa etendas selles ka saatus - 25 aastat Normat juhtinud Udo Käär otsustas just siis pensionile minna ning toona vaid 27aastane Jüri Käo valiti ligi 2000 töötajaga kollektiivi etteotsa.

Samasse ajajärku jääb ka Käo esimene otsene seos autoäriga - Lada autotehas tasus turvavööde eest osaliselt autodega ja need oli vaja maha müüa. Just sel ajal puutus Käo esimest korda kokku oma tulevase äripartneri Hillar Tederiga, kes Venemaalt Normasse toimetatud autod tagasi Venemaale müüs.

Kui riik 1994. aastal Norma enamusosaluse töötajate moodustatud aktsiaseltsile müüs, moodustas Käo koos kolme ülejäänud direktori - Enn Kunila, Andres Järvingu ja Indrek Vanaseljaga - kuldse neliku, kes pangalaenu abil Norma Liikmete ASis enamusosaluse omanikuks sai. Norma Liikmete AS tegutseb muutumatul kujul tänini, pärast Norma 51 protsendi aktsiate müüki Autolivile küll NG Investeeringute nime all.

NG Investeeringute rahapaigutuste nimekiri on pikk ja aukartusäratav - Tallinna Kaubamaja, alkoholituru liider Liviko, jäätisetootja Balbiino, köögimööblit ja metallkonstruktsioone valmistav Kitman, Eesti Raudtee, mitmed kinnisvaraprojektid, Sikupilli kaubanduskeskus (osalus Rocca al Mare kaubanduskeskuses müüdi läinud aastal).

Nii et Kia Auto ost ei pane sugugi imestama. Pigem võib seda võtta kui Jüri Käo naasmist vana armastuse juurde. Olgu lisatud, et Käo on juba üle kümne aasta Eesti Autospordiliidu üks vedajaid.

Veel 22. novembril andis Eesti konkurentsiamet loa koondumisele, mille tulemusel Volkswagenite müüja ASi Eesti Talleks tütarettevõtja OptiGroup Invest omandanuks valitseva mõju KIA Autos.

"Sarri lootus osta 100% ettevõttest ei täitunud, sest üks senistest omanikest (Aarne Õllek - toim.) otsustas kasutada eelisostusõigust," kommenteeris kuu aega tagasi Kia Auto juhatuse esimees Jaak Heinola. OptiGroupil on olnud mitmeid kokkuleppeid, mitte aga Kiaga, põhjendas Heinola eile.

"Ju olid siis emotsionaalsed müüjad," kommenteeris Info Auto omanik Viktor Siilats.