Savisaare ja Ansipi paarisrakendi alternatiiv

Laar on otsustaja, kelle juhtimisel on läbi viidud pea kõik tähtsamad reformid Eesti lähiajaloos. Praegu on Laar mujal maailmas rohkem hinnatud kui kodus, kus ta kogub juba paar aastat aktiivsest poliitikast tagasitõmbununa pigem negatiivseid hääli.

Hoopis teine pilt avaneb siis, kui vaadata Laari positsiooni maailmas. Kümned riigi- ja opositsioonijuhid ning mainekad asutused ootavad teda pikisilmi rääkima Eesti reformikogemusest, mis globaalse avaliku arvamuse kohaselt on üliedukas.

Kümnete konverentside programmides ja välismeedias avaldatud portreedes on Laar kirjas kui mees, kes tõi Eesti riigi välja postsotsialistlikust viletsustest. Paljud tutvustused meenutavad, et kui Laar esimest korda võimule tuli, oli Eesti majandus languses, hinnad tõusid kiiresti, tööpuuduse tase oli kõrge, 95% majandusest oli riigi omanduses ja 92% kaubandusest toimus Venemaaga.

Võrdlus praegusega räägib iseenda eest. Laar on otsustaja. Intervjuudes Äripäevale on mees korduvalt kinnitanud, et Eesti poliitikud ei julge enam teha ebapopulaarseid otsuseid, sest kardavad järgmistel valimistel kohti kaotada.

Sel aastal pälvis Laar Eesti edu eest Milton Friedmani nimelise preemia, millega avaldatakse tunnustust vabaduse ja turumajanduse ideede levitamise eest. Laar sai kõrge autasu veel viimasena Friedmani eluajal, ta valiti välja 300 kandidaadi seast. Laari laia haaret näitab seegi, et mees valiti Hansapanga emapanga Swedbanki nõukogusse.

See, et Eesti majandusreformide läbiviija Mart Laar oli lugenud enne esimest korda peaministri ametisse astumist läbi vaid ühe majandusalase teose, Milton Friedmani raamatu "Valikuvabadus" ("Free to Choose"), on muutunud välisajakirjanduses meie kohta ilmunud lugudes juba traditsiooniliseks naljaks.

Laar on rääkinud, et tema mõtles, et paljud riigid olid juba tollest raamatust leitud häid mõtteid rakendanud, ent Eesti oli mõjuka majandusteadlase ideede elluviijate seas pioneer. Tõsi, me polnud ainsad - Friedmani õpilaste seas on näiteks Tšiili ja Hongkong, samuti nõustas Friedman USA presidenti Ronald Reaganit ja Suurbritannia peaministrit Margaret Thatcherit. Kuid Ida-Euroopas olime esimesed.

Ettevaatlikuks teeb ent küsimus: kas Laari üleminekuaja reformistrateegiaid on praeguses stabiilses Eestis tarvis? Laaril on palju õpetada Kuuba või Ukraina dissidentidele, kuid Eestis on põhilised sammud astutud. Kuid Laari kasuks räägib tema kahekordne valitsusaeg. 1990ndate algus nõudis põhjapanevaid turumajanduslikke reforme, nagu maksureform, erastamine või tollide kaotamine - ja Laar läks muutustega kaugemale, kui lääneriikidele tollal mõistlik tundus.

Laari teine valitsusaeg 1999-2002 näitas, et kõik olulised otsused pole veel tehtud. Selles ajavahemikus kaotati tulumaks ettevõtete investeeringutelt ning pandi püsti Eesti e-valitsus. Laari ID-kaardi idee on alles praegu muutunud hinnatud innovatsiooniprojektiks, mis tegi võimalikuks ka maailma esimesed üleriiklikud e-valimised.

Laar on teinud selle aasta jooksul Äripäeva hinnangul ka mitu küsitava väärtusega otsust. Näiteks läheb Isamaa ja Res Publica Liit valimistele reklaamlausega "Õnn ei ole rahas". Äripäeva hinnangul asub Isamaa ja Res Publica Liit majandusedule vastandamisega endale ise hauda kaevama. Isamaa ja Res Publica Liit üritab sellega eristuda kiiret majandusarengut väärtustavast Reformierakonnast. See võib aga saada lähenevatel valimistel Laari juhitava ühendpartei komistuskiviks.

Samuti pakkus Laar välja idee, et Eesti riik peaks hakkama maksma emale iga sündiva lapse pealt toetust 50 000 krooni. Selle populismi laitis Äripäev oma juhtkirjas maha.

Järgmise aasta kevad näitab, kas Laar suudab lühikese ajaga madalseisus oleva erakonna kolmandal korral järjest korraliku valimistulemuseni viia. Võib olla kindel, et Reformierakond teeb kevadistel valimistel tugeva tulemuse ning neil on valik: kas panna uus valitsus kokku koos Savisaare või Laariga? Isamaa ja Res Publica Liidu tugev valimistulemus looks hea alternatiivi praegu Eestit valitsevale Ansipi-Savisaare paarisrakendile.