Kataloogimaja ost tähendab põrsast kotis

Ehkki moodulmaja ise on odav ning püstitamine ülikiire, pärsib kärsitu majasoovija indu ka kruntide nappus, kuhu maja püstitada.

Kaanon Kinnisvara tegevdirektor Härmo Haljaste toob kataloogmajade populaarsuse põhjuseks selle, et ehitussektor vaevleb tööjõupuuduses, mistõttu kiiresti maja soovijale on lahenduseks kataloogides pakutavad elementmajad. Nende karp püstitatakse umbes kahe päevaga.

"Kivimaja soovijad sealt abi ei saa, sest tegemist on puitkarkasselementidest kokku pandava elamuga," märgib ta. Ta möönab, et esitlemiseks näidismaju pakkujatel reeglina ei ole - väljastpoolt saab vaadata ainult valminud ning müüdud maju. Seestpoolt saab tema sõnutsi uudistada vaid ehitusjärgus olevaid elamuid.

Karbi hinnad algavad 4000 kr/m", millele lisanduvad sõltuvalt pakkujast krundi hind, vundamendi ehitus, sise- ja välisviimistlustööd, katusekate ning haljastus. Maja lõpphind kujuneb välja viimistluses kasutatavate materjalide põhjal.

A&A Kinnisvara tegevdirektori Aivar Villemsoni sõnul on moodulmaju saadaval puitkarkassiga ning ka kuumtsingitud terasest valmistatud termoprofiilelementidest.

Ta kinnitab, et Skandinaavias on kataloogimaju ehitatud juba üle 60 aasta, enamik sealseist majasoetajaist peab tähtsaks maja valmimise lühikest aega. "Moodulmaja on kiireim võimalus saada majaomanikuks vaid mõne kuuga," märgib Villemson

Eesti turule on tekkinud üsna tihe konkurents moodulmajade valdkonnas. Konkurents on tinginud tootearenduse ja puitkarkassi kõrvale on tekkinud metallkarkassil põhinev tehnoloogia. Kuumtsingitud terasest valmistatud termoprofiilelementide eeliseks on ilmastikukindlus ja täpsus, aga kõige tähtsam - metall ei muuda ilmastiku ega aja mõjul oma gabariite. Varasemast tuntud praod ja mõrad pärast lõppviimistluse tegemist on nüüdseks välistatud ning majade üldine eluiga on võrreldes puitkarkassmajadega pikem.

Villemson osutab, et eestlaste seas on tekkinud huvi just termoprofiilelementidest majade vastu. Villemson möönab, et ehkki moodulmajad on iseenesest väga populaarsed, pole elamurajooni, kuhu neid ehitada. "Üha vähem müüvad elamukruntide arendajad krunte, enamasti ehitavad sinna ise majad peale," räägib ta. Ta pakub lahenduseks, et moodulmaju müüvad ettevõtted teeksid rohkem koostööd kinnisvarafirmadega, kes tegelevad maade arendusega.

Kuid muidugi eelistavad keskkonnast rohkem hoolivad tarbijad endiselt puitkarkassmaju. Moodulmajade hinnatase jääb 1 000 000 ja 1 700 000 krooni vahele. Reeglina jaguneb valmis maja hind nii, et 50% moodustab krundi maksumus ja 50% maksab maja. Inimene, kes ostab kaks miljonit krooni maksva krundi, ei püstita sinna enam moodulmaja.

Üldiselt ehitatakse näidismaju vähe. Seda saavad endale lubada suuremad arendajad mahukamate projektide juures. Näiteks Metsaveere elamurajoonis on klientidele näidismaja valmis ehitatud ja ka sisustatud. See on klientidele võimalus n-ö suure pildi saamiseks ning lisab ostuotsuse langetamisel kindlust.

Kuna kinnisvaraarendus on muutunud/muutumas mastaapsemaks, siis on ka oodata näidismajade populaarsemaks muutumist tulevikus. Inimesed tahavad maja oma silmaga näha ja katsuda.

Majadega tutvumiseks pakutakse võimalust vaadata pooleli olevaid maju või ka äsja valminud maju, kuhu ostjad pole veel sisse kolinud.

Hindadest on üsna raske rääkida ning pakkumisi on mitmesuguseid, olenevalt ostja soovidest.

Kataloogimajade puhul on ruumipaigutus ühe arhitekti visioon - kuidas kujuneb inimese liikumine, kuhu abiruumid, pesuruumid, garderoobid jne.

Samas on näiteks Kastelli majadest rääkides kandvateks seinteks välisseinad ja seega saab inimene maja planeeringut vastavalt oma soovile muuta.

See lahendus on täiesti 100% paindlik ning tahtmise korral võib kogu planeeringu ka täiesti pahupidi pöörata, lisada detaile jne. On muidugi ka kliente, kellele väga meeldib valmisplaneering ja asjaolu, et endal pole tarvis enam palju otsustada.

Eestis ei ole ma kataloogimajadega kuigivõrd lähedalt kokku puutunud, aga Põhjamaades on need üldiselt küll väga heal tasemel. Aga näiteks Ameerika stiilis tehes läheks asi Eesti tingimustes ilmselt üpriski metsa poole.

Üldiselt julgen arvata, et klientidele sedalaadi valmislahendused meeldivad. Sageli võib juhtuda, et püüdes ise või oma sõprade abiga midagi teha ja kujundada, ei analüüsita kõike piisavalt korralikult läbi ning lõpptulemus ei ole päris see, mis esialgu endale ette kujutati.

Kataloogimajade lahendused on arhitektid reeglina väga hästi läbi töötanud ja läbi mõelnud.

Samuti oleneb siin väga palju kliendi maitsest, päris igaühele ei pruugi säärased valmislahendused sobida ja meeldida.

Kahtlemata on kataloogimajade ehitamise juures välditud suuremaid ja tõsisemaid vigu, aga sealjuures võibki ühe peamise arvestatava miinusena välja tuua just selle, et nende kujundamisel ei ole arvesse võetud spetsiifikat ehk siis kindla perekonna konkreetseid vajadusi ja nende eelistusi.