Lahkuva Riigikogu sõnakad ja kulukad

Kadri Jakobson 23. veebruar 2007, 00:00

Toompealt lahkuv kümnes Riigikogu läheb ajalukku kui kõige enam vaheldunud koosseisuga parlament. Nelja aastaga on Riigikogust eri põhjustel vahetunud 76 saadikut. Kes taandas end, kes läks valitsusse või naasis sealt, kes valiti europarlamenti.

Küsides Riigikogu liikmetelt, kes on olnud selle koosseisu tegijad ja kes nupulevajutajad, toovad kogenud poliitikud võrdluse: 20 protsenti liikmetest teevad ära 80 protsenti tööd, 80 protsenti liikmetest 20 protsenti tööd. Suur osa vajutab nuppu.

Kõige aktiivsem võitleja ja sõnavõtja Riigikogus oli sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Tema järel Helir-Valdor Seeder, Toomas Alatalu ja Urmas Reinsalu.

Neljandat koosseisu Riigikogus olnud Nestor ütles, et tal oleks igav kuuluda tolle 80 protsendi hulka.

Nestorile teeb muret üha süvenev poliitikute mentaliteet, kus mõeldakse ainult järgmiste valimisteni.

"Poliitika tegemine on muutunud võimu kindlustamiseks ja häälte saamiseks. Pikema vinnaga tegevust ei taheta või ei osata teha, või ei peeta seda tähtsaks. Tähtis on võim järgmiste valimistega ära kindlustada ja siis vaadata, mis edasi saab. Seda mentaliteeti on minu jaoks natuke liiga palju," rääkis Nestor.

Ta leiab, et kaks aastat tagasi, kui kolinaga kukkus Res Publica valitsus, pidanuks Riigikogu laiali minema.

"Arvan, et Riigikogul oleks olnud mõistlik sel ajal laiali minna. Korraga tekkis suur hulk saadikuid, kel puudus kindel pind jalge all. Tõsi, ühinemine Isamaaliiduga veidi leevendas seda," ütles Nestor.

Res Publica fraktsiooni esimees Marko Pomerants on üks saadikutest, kes pole niisama puudunud üheltki istungilt.

"See on minu töö. Fraktsiooni esimehena peangi olema eeskujuks. Sada protsenti kohalkäimist peaks olema loomulik, mitte ebaloomulik," ütleb Pomerants.

Samal ajal on Pomerants pidanud erakonnakaaslasi töösse suhtumise pärast ka noomima.

Näiteks siis, kui mullu jaanuaris sõitis Reet Roos fraktsiooni teadmata töö ajal puhkama Uus-Meremaale ja Siiri Sisask Saksamaale kontsertreisile.

"Nojah … see ongi vastus. Ega need vahendid ongi sõna, teinekord sarkasm," vastas Pomerants.

Kas Pomerants teab Riigikogu liikmeid, kes ei vääri tagasivalimist, kui palju on lihtsalt nupulevajutajaid? "Pigem on selle asja nimi "ollakse kaasas". Kui vaja, vajutatakse nuppu, aga aktiivset oma panust pole. Loomulikult minu käest te mingisugust nimekirja ei kuule," rääkis Pomerants.

Ehkki Riigikogu liikmed ei armasta nende kohta tehtavat statistikat ja ütlevad, et Toompeal tagumikutunde ei tehta, näitab see siiski mingil määral Riigikogu liikmete töösse suhtumist.

Riigikogu kõige madalama osalusprotsendiga istungitest osavõtja Juhan Parts ei oska numbreid kommenteerida.

"See on mingisuguse jama, ma arvan. Mis kuradi protsenti te vaatate? Ma arvan, et ma ikka vist pole puudunud. Kui on muud asjad, siis on olnud muud asjad. No kurat seda teab, mis seal on," rääkis Parts.

"Mis asi on põhjuseta - ega me koolis ei käi! See on pseudoteema."

Riigikogu liikmed Olari Taal ja Vladimir Velman paistavad silma üks vaikimise, teine puudumistega.

Respublikaan Olari Taal on Riigikogus küsinud kolleegidelt vaid mõne küsimuse. Ühel korral on Taal linnukese kirja saanud ka ilmselt nupuga eksides.

Kahekõne Riigikogu esimees Ene Ergmaga kõlas nii:

E: Palun küsimused. Kolleeg Olari Taal.

T: Vabandust!

E: Rohkem küsimusi ei ole, oli ainult vabandus.

Keskerakondlane Vladimir Velman paistis silma oma puudumistega Euroopa Liidu Asjade komisjonist.

2006. aastal toimunud 61 istungist jõudis ta vaid 13le.

"Nojah, teate juhtus nii, et mul on reedesel ajal palju muud tegemist. See on minu aps. Tunnistan, et arvud on õiged," ütles Velman. "Reedeti on mul tegemist all-linnas maakomisjonis, kohalikud asjad osutusid minu jaoks tähtsamaks kui Euroopa omad."

Velman tunnistab, et eks natuke süütunne pitsitab küll.

"Samas ma ütlen teile, et kahjuks on näha mismoodi need Euroopa asjad käivad ja ega meil seal palju kaasa öelda polnud," lausus Velman.

Velman kandideerib ka uue riigikogu valimistel.

"Aga Euroopa Asjade komisjoni ma enam kindlasti ei lähe!"

Velman oli ka majanduskomisjoni liige, kus ta siiski rohkem osales - puudumisi oli mullu 14.

Toomas Sildmäe, ettevõtja
Riigikogu on olnud vääriline, arvestades oma koosseisu. Tema otsused ja teod on olnud väärilised tema koosseisule. Rohkem mul öelda polegi. (Naerab)

Heldur Meerits, ettevõtja
Meie rahvasaadikud on järjest vähem rahva teenrid ja muutunud järjest rohkem riigi isandateks.

Poliitikud laiendavad kontrolli järjest uute valdkondade üle. Juttu on olnud ringhäälingunõukogust. Kui kümme aastat tagasi olid maavanemad parteitud ametid, on tänapäeval need ametid selgelt poliitiliselt jagatavad ametipostid.

Kindlasti teevad nad midagi üldises huvides, kuid rohkem kaitsevad enda grupi huve.

Nad ei suuda isegi kuluhüvitiste osas piiri pidada. Väikest ahnust on seal kole palju näha.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing