Habras naine mäemeeste maailmas

Aasta tagasi Šveitsi linnakeses Davosis toimunud maailma majandusfoorumil läks Cynthia Carroll hommikust sööma, kui saalis oli vaid üks härrasmees. "Kuna kell oli seitse hommikul ning mitte kedagi polnud veel näha, otsustasin istuda tema kõrvale, sest mulle meeldib inimestega rääkida. Ilmselt olen ma ekstravert," meenutas Cynthia tema jaoks saatuslikku hommikut ühes teleintervjuus. "Nii ma läksingi tema juurde, tutvustasin ennast ning küsisin, millega ta tegeleb."

Härrasmeheks juhtus aga olema maailma suuruselt kolmanda kaevanduskompanii Anglo American, mida tuntakse ka Anglo nime all, juhatuse esimees Sir Mark Moody-Stuart. Kümme kuud hiljem teatas ettevõte, et 49aastasest Cynthia Carrollist saab alates selle aasta jaanuarist kaevandusgigandi juhatuse liige ning 1. märtsist tegevjuht.

Cynthia Carroll on sündinud Philadelphias ning kasvanud üles Princetonis. Keskkoolis ei olnud ta loodusteadustest kuigi vaimustatud, pigem mõtles ta kas ajaloo või keelte õppimisele. Kuna kolledžis oli kohustus ühe aasta jooksul õppida ka mingit loodusteadust, otsustas ta geoloogia kasuks. Pärast teist semestrit tuli välipraktika Montanas, mis sai tema enda sõnul tuleviku suhtes otsustavaks.

Järgnesid geoloogiaõpingud Kansase ülikoolis, mille ta lõpetas magistrikraadiga. Pärast viis aastat kestnud tööd naftageoloogina Amocos, mis on nüüd Briti naftagigandi BP osa, viis tee naise paariks aastaks Harvardi ülikooli, mille ta lõpetas ärijuhtimise magistrina. Järgnes 18 aastat kestnud karjäär Kanada alumiiniumikompaniis Alcanis.

"Kui ma läksin Kanada alumiiniumikompanii Alcan Iirimaal asuva tütarettevõtte juhiks, arvasid nii konkurendid kui ka siseringi inimesed, et Alcani juhtkond on hulluks läinud - panevad tehase etteotsa naisterahva, kellel pole mingeid kogemusi alumiiniumitööstuses, kes on noor ja kes pole iirlane," meenutas Cynthia, mis tähendab, et praegune olukord pole tal esimest korda olla ebatraditsiooniline valik. "Kogu oma karjääri jooksul olen ma töötanud maskuliinses keskkonnas. Algul nafta-, siis alumiiniumitööstuses," lisab ta.

Ka Anglo Americanis on tema olukord sarnane. Ta on esimene naissoost, esimene mitte Lõuna-Aafrika päritolu ja esimene väljastpoolt ettevõtet tulnud tegevjuht. "Kui ma naasin oma viimaselt Alcaniga seotud ärireisilt, näitas abikaasa mulle Anglo eelmiste tegevjuhtide CVsid. "No ei olnud minu omaga liiga sarnased, aga erinev olemine võib olla hoopis plussiks," lausus ta. Cynthia abikaasa töötas seni Montrealis raamatupidajana ning neil on neli last, noorim seitsmene ja vanim 13. Nüüd peavad nad kolima Londonisse. Pereema aastapalgaks on 900 000 naela (21 miljonit krooni), millele võib lisanduda boonustena veel kolm miljonit naela.

Aga keeruline saab tal uues kohas olema. Anglo ajalugu on olnud väga meestekeskne, naised pole seal mitte kunagi karjääri teinud. Ettevõtet tundvad inimesed väidavad, et seal ei saa endale vigu lubada, et see on Briti poiste klubi. Anglo on väga koloniaalne kompanii ning kuni praeguse ajani sai seal karjääri teha ainult see, kes on õppinud Ühendkuningriigis. Aga ameeriklased on tavaliselt väga progressiivsed ning Carrolli määramist peetakse kompanii 21. sajandisse viimisel tervitatavaks.

Tasase häälega habras daam on enda sõnul väga otsekohene, mida kinnitavad ka teised. Üks fondijuht iseloomustas Carrollit ajalehele Financial Times kui otsetulistajat. Üks Londoni analüütik kinnitab, et Carroll on jätnud endast mulje kui küllaltki sitkest inimesest. Ilmselt tuleneb tema sitkus spordiharrastustest. Peale tennise ja golfiga tegelemise on Cynthia olnud varem kõva ujuja ning ratsutaja.

"Minu juhtimisstiil ja ettevõttele lähenemine on tulevikku suunatud," tutvustas ta ennast laiemale üldsusele telekanalis NBC pärast ametisse nimetamist. "Ma olen väga optimistlik ega muretse eriti asjade pärast, mis on varem juhtunud. Öösiti magan ma erakordselt hästi," lisas ta.

Ehkki geoloogiat peetakse pikkade välitööde ja raske füüsilise pingutuse pärast pigem meestele sobivaks, näib siiski, et enam on sellel alal kuulsust võitnud naised. Või ehk võiks öelda, et ilmselt tänu sihikindlusele on nende töö olnud tulemusrikkam.

Mõned ehk mäletavad, et Sahha ehk Jakuutia teemantide avastamise au kuulub Peterburi (tollase Leningradi) noorele mineraloogile Larissa Popugajevale. Tegemist oli siis esimese olulise väljaspool Aafrikat asuva teemandileiukohaga. Viimaste aastakümnete tähtsaima teemandileiukoha, Kanadas asuva Diaviki uurimise potentsiaalse kaevanduskohana viis üheksakümnendate keskel lõpuni äsja geoloogidiplomi saanud 26aastane Eira Thomas, kes asus tööle oma isa asutatud pisikesse otsingufirmasse Aber Diamond Corporation. Praegu kuulub sellele firmale 40 protsenti teemandimaardlast, suurema osa omanik on maailma mäetööstushiid Rio Tinto.

Eesti naisgeoloogidest on ilmselt kõige enam rahvusvahelist tähelepanu võitnud ürgkalade uurija Elga Mark-Kurik.

Maailma suuruselt kolmanda mäetööstusgigandi Anglo Americani asutas 90 aastat tagasi Saksa ärimees Ernst Oppenheimer Lõuna-Aafrika kullaleiukohtade kaevandamiseks. Tänapäeval on ta maailma suurim plaatinatootja ning kuna ettevõttele kuulub ka maailma suurim teemantide kaevandaja ja toorteemantide kauplemisel ikka veel sisuliselt monopoolses seisundis olev De Beers, siis võib kontserni lugeda kaudselt ka maailma suurimaks teemantide tootjaks.

Seni on kompaniil olnud vaid viis juhti. Sir Ernst Oppenheimer juhtis väärismetallide impeeriumi 40 aastat kuni oma surmani 1957. aastal. Tema töö võttis üle poeg Harry Oppenheimer, kes juhtis Lõuna-Aafrika kaevandusimpeeriumi järgmised 25 aastat. Praegu kuulub Oppenheimerite perekonnale 3,4 protsenti ettevõttest.

Fotod: Bloomberg