Kruuda müüs Largo mahlatoomise

Tehingu hinda osapooled avalikustama ei soostunud. Konkurendi, Aura mahlasid tootva tootva A. Le Coq Tartu Õlletehase juhi Tarmo Noobi sõnul võis müügihind jääda 20 ja 40 miljoni krooni vahele. "Uuena maksaks mahlade tootmisliin 30-40 miljonit, aga Kruudal polnud see liin uus. Nii et koos kaubamärgiga võis tootmine maksta kuni 40 miljonit," sõnas Noop.

"Largo ei olnud piimatööstuse juures võõrkeha. Elus on nii, et kõigega ei jõua tegeleda," ütles Kruuda ja lisas, et mahlatootmise müügist saadav raha aitab oluliselt kaasa Tere piimatööstuse kolimisele uude asukohta.

Kruuda sõnul liigub koos Largo brändiga uuele omanikule kõik sinna juurde kuuluv alates tootmisseadmetest ja lõpetades juba valmis tehtud mahladega. "Largo mahlade puhul on tegemist omamoodi külmvillimise tehnoloogiaga, mis aitab maksimaalselt mahla värske maitse säilitada," kiitis Kruuda.

Noobi sõnul on Kruuda otsus mahlatootmine maha müüa loogiline, sest Largo turuosa pole viimastel aastatel olnud hiilgav. "Lisaks on mahla tooraine hind maailmaturul pidevalt tõusnud," nentis Noop ja ütles, et eks uued omanikud peavad nüüd vaatama, mis nad selle mahlatootmisega peale hakkavad.

Mahlatootmise ostja Svensky Kaubanduse AS asutas tütarfirma AS Largo, mille tegevjuhi Asso Lankotsi sõnul kolitakse mahlade tootmine kogu täiega Tallinnast Viljandimaale Võhmasse. "Me juba väikestviisi Võhmas tegeleme jookide tootmisega ja praegust tootmisala polegi vaja laiendada," sõnas Lankots.

Svensky Kaubanduse tegevjuhi Matti Karja sõnul on ettevõttel plaanis Largo bränd mahladelt kõikvõimalikele teistele alkoholivabadele jookidele laiendada. "Toodame juba praegu Võhmas kalja, vitamiinijooke ja joogivett," rääkis Karja ja lisas, et tulevikus oleks mõistlik kõik joogid Largo kui tuntud kaubamärgi alla koondada. Seni on Svensky Kaubandus jooke turustanud kaubamärgi Hea all ning nende tootenimekirjas on ka Sakala kali.

Uusi töökohti tulevane mahlatootmine Võhmasse ei loo, kuna tegemist on kõrgelt automatiseeritud tootmisliiniga. "Meil töötab Võhma tootmises kümmekond inimest ja nendest täitsa piisab ka pärast mahlatootmise käivitamist," sõnas Karja.

Müügilepingut osapooled tutvustama ei soostunud. "Ma räägiksin ainult ühest punktist selles lepingus. Nimelt ei tohi minu ettevõtted lähema kümne aasta jooksul asuda uuesti mahlasid tootma ehk siis ma ei tohi luua Largole konkurenti," sõnas piima- ja kommitööstur Kruuda. Ärimees lisas kiiresti, et Kalevi aktsionäridele see lepingupunkt kahju tuua ei saa, kuna magusatööstus jääb mahlatootmisest kaugele.

Pooled alustasid mahlaäri müümise läbirääkimisi 2006. aasta augustis. Lepinguni jõuti tänavu märtsi alguses.

Kui ajakirjanikud tundsid eilsel pressikonverentsil huvi Largo mahlade käibenumbrite vastu, jäid vastamisel hätta nii Oliver Kruuda kui ka ostjad Svensky Kaubandusest.

"Ma ei oska sellele vastata," vastas Kruuda mahlade müügimahtude päringu peale. "Finantsnõustajaid selle pärast palgata pole mõtet, nad võtavad ainult pappi, aga ise midagi ei tea," ütles Kruuda majandusnäitajate teemal rääkides. Ka mahlatootmise ostjad jäid küsimuse peale nõutuks ega osanud kommenteerida.

Küsimusele, kus mahlasid seni müüdud on, vastasid ettevõtte värsked omanikud, et "lisaks Eestile vist ka Leedus".

Samas oli Svensky Kaubanduse esindajatel selge siht viia Largo Baltimaade turule. "Ja miks mitte vaadata ka Peterburi poole," oli ettevõtte tegevjuht Matti Karja optimistlik.