Naisest kui naisest

Lavastaja Toomas Suumani sõnul on see lugu naisest meeste maailmas, mille nood on loonud kui isandad. Loonud on nad selle ilma mõtlemata sellele, et on andnud loomuldasa naisterahvastele kätte umbes paar-kolm reeglit. Noh, sulle ka, naine.

"Kui naine hakkab oma isandate loodud maailma peale väga süvitsi mõtlema, siis ta paratamatult esitab küsimuse, kes kurat need isandad on nüüd sinna troonile pannud. Ja saab vastata, et ei keegi mu kui ma ise," rääkis lavastaja Suuman.

Edasi tekib muidugi küsimus, miks ma seda olen teinud. Ta lisas, et annab mehena endale aru, et need isandad tihtipeale ei vääri seda trooni, mille peale naine neid tõstnud on. Siis tahab naine trotsi ja vihaga seda trooni kõigutama hakata ning läheb sõjaks. Seejärel ilmub aga kusagilt jälle välja igatsus ja armastus...

Suumani sõnul ei pannud teda lugu lavastama mitte kaastunne naise vastu, sest pole ju tema neid reegleid kehtestanud ega ka naisi võitlusele õhutanud. Küll paelus teda aga võimalus teha monoetendust Ülle Lichtfeldtiga peaosas ning autori antud vabad käed materjali toimetada, et leida sellest just neid huvitavaid lõike ja liine.

Materjalist jagub Suumani hinnangul veel järgmistelegi ja mitme loo jagu. Kõrvalteemad varieeruksid, kuid peateema püsiks sama.

Ülle Lichtfeldt oli oma rollist kõneldes kindel, et kõike seda, mis laval juhtub, tuleb iga naise elus vähemalt korra ette. Laval nähtav tubli ja ettevõtlik eesti naine, kes peab lisaks kodule ja lastele juhtima äri, on segu paljudest naistest. Midagi on selles autorist, midagi loomulikult ka temast endast, kes oma tegelased ju ikka läbi enda ellu äratab.

Mehi võiks see lugu panna oma naisi paremini mõistma, naistele aga olla õpetuseks rääkida sagedamini meestele oma soovidest ja ootustest. "Mehed ei ole ju mõtetelugejad," leidis näitlejanna. Loo sõnumi võiks aga lihtsalt ja lühidalt kokku võtta: "Inimesed, rääkige omavahel!" Ei maksa eeldada ja arvata, et teine sinu mõtteid oskab lugeda.

Teatriõhtu püüab vaadelda lõiku ühe 40aastase naise elus, mis algab ühe tööpäeva hommikul kell pool kuus ja lõpeb pärast tööpäeva järgmisel hommikul kell pool viis.

Tööpäeva vahele jättes uurib ja vaatab üks naine erinevatel viisidel ja vormidel iseennast ja oma elu. Sest tal on põhjust seda teha. Mis põhjus see on, jääb vaataja avastada.

Autor: Ülle Hallik