Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

East Capital suunab investorid Venemaale

Eile Äripäeva lugejate küsimustele vastanud Tiivase sõnul on East Capitali fondiinvestorid harjunud tugeva tootluse ja kõrgete riskidega. Need ajad, kus Balti riikides kasvasid aktsiahinnad 50-100% aastas, on möödas ning seetõttu otsitakse uusi ja atraktiivsemaid turge.

Kas ja kui suure osa peaks erainvestor investeerima täna oma portfellist Balti aktsiaturgudele?

Osa portfellist võiks kindlasti kodukanti investeerida, aga mitte väga suure osa. Riskide hajutamise seisukohast oleks Eesti investoritel kindlasti mõttekas hoida Baltimaade aktsiate osakaal oma portfellis suhteliselt madalal. Väärtpaberitesse tundub olevat sisse arvestatud ülisoodsa väliskeskkonna ning ettevõtete majandustulemuste rekordite jätkumine. Ise arvan, et me ei peaks eeldama, et suudame pikas perspektiivis jätkuvalt eirata majandustsükleid ning teiste riikide kogemusi.

Kas Balti-suunalised fondid on praegu äraootaval seisukohal ja pole suurelt ostmas?

Balti aktsiaturgudel kaubeldakse kõrgetel tasemetel ja vähemalt meiesugustel väärtusinvestoritel on siit üha raskem mõistlikult hinnatud aktsiaid leida. See on kindlasti ka üks põhjus, miks meie kliendid vaatavad üha rohkem muudesse siinse piirkonna riikidesse, kus kasvuperspektiivid paremad ja hinnad madalamal.

Aegajalt tuuakse ohutondiks "Rootsi pensionäri". Kui suur on üldse Rootsi pensionäride mõju East Capitali Balti fondile ja kas nad on ka keskmisest närvilisemad?

Meil on päris palju erainvestoreid, eriti Rootsist. Ma ise ei usu, et nad oleks närvilisemad kui muud investorid, pigem vastupidi. 1997.-1998. aasta kriis arenevatel turgudel õpetas meile muu hulgas seda, et kui institutsionaalsed investorid pagevad ohu korral karjakaupa ja kiiresti, on erainvestorid hoopis rahulikumad.

Tuleb aga tunnistada, et viimasel ajal on Rootsi ja teiste Põhjamaade investorite sentiment Baltikumi suhtes päris palju muutunud. Kui juba mõnda aega on investorid harjunud selle piirkonna kiire kasvuga, siis nüüd tundub, et nähakse üha rohkem ka riske selle kasvu jätkusuutlikkuses. Ka Rootsi ajakirjandus on viimasel ajal Baltimaade teemat päris palju - ja mitte just väga optimistlikus võtmes - käsitlenud. Eelkõige on see puudutanud Lätit, küll aga ei peaks me naiivselt lootma, et sentimendi muutumisel Eesti puutumata jääb.

Miks on East Capitali fondiomanike huvi Baltimaade aktsiafondide vastu kahanenud poolteist aastaga ligi poolteist miljardit Rootsi krooni?

Meie klientide huvi on Baltimaadest suundunud üha rohkem Venemaale, Balkani maadesse ja ka Türgisse ning Kesk-Aasiasse. Arvan, et see tuleneb kasvuootustest ja aktsiahindadest. East Capitali kliendid on harjunud väga hea tootlusega ja täna arvatakse, et Balti riikides on need ajad möödas, kus hinnad kasvavad 50-100% aastas.

Nii et need, kes on valmis võtma natuke rohkem riski, lootes selle eest ka tasu saada, on uusi võimalusi otsima hakanud.

Kas East Capital soovitab hetkel rootslaste raha Vene aktsiatesse paigutada?

Jah, loomulikult, ja mitte ainult rootslastel! Venemaale investeerida soovitame kõigil oma klientidel, sealhulgas ka Eesti investoritel. Näeme Venemaal pikaajalistele investoritele väga olulist kasvupotentsiaali. Jõukuse kasvuga Venemaal suureneb inimeste võime tarbida ja üha rohkem jõuab raha ka väiksematesse linnadesse väljaspool Moskvat. Venemaal on mitu miljonilinna, kus tänaseni pole veel tänapäevast kaubanduskeskust!

Koos pangandussüsteemi kiire arenguga avaneb üha rohkematel venelastel võimalus võtta eluasemelaenu. Samuti lihtsustub väiksemate ja keskmiste ettevõtete ligipääs krediidile.

Eestis tundub aeg-ajalt valitsevat arvamus, et Vene majandus ongi paar oligarhi, kes istuvad õlitoru otsas ning vabal ajal ostavad jalgpalliklubisid Londonis ja jahte Monacos. Unustatakse ära, et ainuüksi Moskvas on täna umbes 100 000 dollarimiljonäri ja rohkemgi, kui arvestada ka kinnisvara väärtust. Kõige olulisem on see, et vene inimesed on täpselt samasugused nagu meie: neile meeldib tarbida, nad soovivad oma elamistingimusi parandada, nad soovivad oma lastele paremat tulevikku.

Millal Teie esimest korda investeerisite ja kust Te selle jaoks informatsiooni saite?

Aktsiatesse investeerisin esimest korda 1990ndate keskel, kui olin üliõpilane. Mäletan selgelt, et valisin tookord juba ühe Vene-suunalise fondi, mis tähendas muidugi, et pärast 1997. aasta korrektsiooni muutusin pikaajaliseks investoriks.

Infot tol ajal väga palju ei olnud, lihtsalt uskusin Eesti kogemuse põhjal, et üleminekuriikides on palju kasvuruumi. Positiivne on, et pärast 1997. aasta kukkumist sain hea õppetunni, et ei maksa sellistest asjadest veel paanikasse sattuda.

Kas olete ka ise investeerinud East Capitali fondidesse? Kui, siis millistesse, kui mitte, siis miks?

Veel ei ole jõudnud. Viimasel ajal olen oma investeerimisportfelli tõsiselt revideerinud. Otsustasin väljuda üksikutest aktsiatest, kuna ei jõua neid piisavalt jälgida. Nüüd tegelen fondide valikuga.