Levada ehitas Maardusse tehase

"Ehitusmahud on kordades kasvanud ja ehitustähtajad lühenenud ning pole enam seda aega, et kõik armeeringuks vajalikud detailid ehitusel valmistada," rääkis Levadia Re-Bars Centeri juhatuse liige Anti Viigisalu. "Et kindlustada ladudes armatuurvõrgu pidev olemasolu ja olla endiselt armatuurterase turuliider, tuli teha oma tootmise rajamise otsus."

"Selle tehase oleks pidanud ammu ära tegema, aga käed ei ulatunud," rääkis Viktor Levada möödunud reedel. "Inimesed otsustavad kõik. Kui nägin Antit (Anti Viigisalu - toim.), leidsin, et teda võib usaldada." Levada sõnul käivitatakse sarnase tootmismahuga armatuurraua töötlemise tehas ka Vilniuses.

Ehkki Levadal tuli oma tehase idee juba kümme aastat tagasi, tõi Levadia armatuurvõrku seni Eestisse sisse. Õhulise toote transport ei tasunud end paraku ära. Prooviti ka käsitsi armatuurvõrku keevitada, kuid tööjõud kallines ning oskustööliste kriis süvenes. "Pink on pink, ostad korra ära ja ta on sul olemas," ütles Viigisalu.

Kui uue 3500ruutmeetrise tootmishoone ehitamiseks läks 30 miljonit krooni, siis automaatpingid maksid ligi 40 miljonit. Pool seadmetesse investeeritud rahast kulus ööpäev läbi töötavale armatuurvõrgu liinile, mis suudab valmistada 700-900 tonni võrku kuus.

Standardsuurusega armatuurvõrgud väljuvad sellest sädemeid pilduvast masinast naks ja naks. "Kui keevitajad tegid tunnis kolm armatuurvõrku, siis automaatliin teeb praegu minutis kuni kaks võrku," rääkis Viigisalu firma tootmisbaasi näidates.

Teise poole investeeringusummast neelasid armatuuri painutuspingid.

Re-Bars Centeri tootmist teenindab ligi nelikümmend töötajat. 50-60protsendise koormuse juures peaks firma saavutama esimesel aastal 60-70 miljoni kroonise käibe, rääkis Viigisalu. "Kui sel aastal saame mõne miljoni kasumit, olen rahul," lisas ta.

"Püüame saada turuliidriks ja kasvada Eestist välja," valgustas Re-Bars Centeri müügidirektor Mart Veebel tulevikuplaane, "eeldused on olemas nii investeeringute kui ka tootmismahu poolest."

Praegu on Re-Bars Center müünud armatuurrauda suurehitustele, mille sekka on eksinud ka mõned betooneramud. Ühtlasi varustatakse Levadia ladusid Lätis, Leedus ja Soomes. Kohalikud betoonpaneelide tootjad veel armatuuritehase pakutavat ei tarbi.

Tööstusliku armatuurraua kasuks räägib asjaolu, et mujal Euroopas ehitusel armatuuri painutamist ja keevitamist praktiliselt ei näe. "Kui palgad arenevad ja inimesed lahkuvad, siis ei saa armatuuritehasest üle ega ümber," rääkis Veebel.

Üks Levadia Re-Bars Centeri suurematest konkurentidest asub Soomes ja teine Lätis. Kolmandaks on aga Mõigu Ehituskoondisele kuuluv AS Tehas Metallist.

Metallisti juht Toomas Liventaal ütles reedel, et ei tahaks ennustada, kuidas uus tulija siinset armatuurrauaturgu mõjutab.

"Eks aeg näitab," sõnas Liventaal. "Seda hirmu küll pole, et kõigile kliente ei jätkuks, vähemasti praegu mitte."

Mullu oli Metallisti käive 68 miljonit ja kasum 6,7 miljonit krooni. Võrreldes üle-eelmise aastaga kasvas firma käive 25%.

Pean Levadia armatuuritehast tõsiseks konkurendiks pisikestele vahendajatele, kes terase mõõtu lõikamist ning painutamist pakuvad.

Püüdsime varem ka armatuuri ise mõõtu lõigata ja painutada, kuid tehase tingimustes on kvaliteet parem. Töö saab tehtud kiiremini ning pole jääke, millega ehitajal pole midagi peale hakata. Olenevalt armatuuri mõõtudest võib ehitaja metallijääkide tõttu kaotada 10 000-100 000 krooni.