'Wallenberg' - meie ajastu müüt

Teos on kirjutatud sakslase Lutz Hübneri libretole Dortmundi Teatri tellimusel. Sealsel laval toimus 5. mail 2001. aastal ka ooperi maailmaesiettekanne. Erkki-Sven Tüür on esimene eesti helilooja, kes saanud ooperitellimuse väljastpoolt kodupiire.

Rootslased peavad Raoul Wallenbergi (1912-1947) oma suurimaks Teise maailmasõja kangelaseks, sest ta päästis sõja viimasel aastal fašistliku okupatsiooni aegses Budapestis Rootsi passide väljaandmisega kümnete tuhandete juutide elu.

Seejärel vangistas ta aga Budapesti hõivanud Punaarmee ja viis Moskvasse, NKVD peakorterisse Lubjankal. Andmed Wallenbergi edasise saatuse kohta on tänaseni jäänud ebaselgeks.

Ooperi maailmaesiettekande eel antud intervjuus Kristel Pappelile ütles helilooja Erkki-Sven Tüür: "Wallenbergi loos on substantsi ja mõõdet, mida ooperis vaja, siin on tugev kangelase müüt, mis samal ajal ujub ära kusagile hämarusse, lahtised otsad lõpus. Pluss veel üks isiklik tasand, millega ma juba ammusest ajast ilmavaadet pidi olen seotud: Wallenbergi ainestik annab võimaluse panna möödunud sajandi kaks kurjuse režiimi, totalitaarset režiimi samadele kaalukaussidele. Loo tegelaste seas on nii natsistliku kui ka stalinistliku režiimi all kannatanuid, Wallenberg puutub mõlema poolega kokku."

Nimiosas laulab skandinaavia üks tunnustatumaid lauljaid, Rootsi Kuningliku Ooperiteatri juhtiv bariton Jesper Taube, kes ütleb, et Tüüri ooperi peaosas laulmine on talle suur väljakutse. "See pole mitte ainult peaosa, vaid midagi enamat. Pean olema pidevalt laval tihedas dialoogis või ansamblis teiste lauljatega. On tohutu vastutus ja samas ka nauding koos selle ooperiga teha omamoodi reis läbi kogu Raoul Wallenbergi loo. Seejuures on mul eriline tunne kehastada üht 20. sajandi tuntuimat rootslast ning püüda mõista, mis temaga juhtus."

Rootsi bariton ütleb ka, et talle meeldib Tüüri ooper väga: "See on suur väljakutse ka muusikaliselt ning naudin seda igati. Ooper on jõuline ja samas ei ole see muusika publiku jaoks ka liiga raske. Selgelt on muusikas tunda põhjamaiseid elemente."

"Wallenbergi" lavastaja on Moskva Helikon Opera kunstiline juht Dmitri Bertman koos rahvusooper Estonia pealavastaja Neeme Kuningaga. Estonia lavaversiooni kunstnik-lavastaja on Ene-Liis Semper teatrist NO99.

Erinevalt Dortmundi lavastusest ei näe Estonia laval haakriste ega muud tolleaegset sümboolikat. "Aja ja ühiskonnaga on nii ja naa, seda võib teatris konkretiseerida või mitte, sõltub tegijate nägemusest," selgitab Ene-Liis Semper. "Antud juhul oleme lavastajaga kokku leppinud, et ei keskendu konkreetselt 20. sajandi 40ndatele, vaid üritame vaadata kõigele tagasi, nagu seda võiks teha inimene 42. sajandist."

Autor: Kersti Inno