Valikuvõimaluste rohkus tekitab probleemi

Probleem ei ole praegu veel uute majade ja korterite hulgas ja hindades, vaid kodanike valikuvõimaluste rohkuses ning ostuvõimes - ehk kui palju oleks vaja laenu, et unistuste kodu saada. Ka võtab oma aja objekti valik ning pankadest vastuste saamine.

Neid ostjaid, kel on piisavalt raha, aga kes otsustada ei suuda, on tegelikult suhteliselt vähe. Sellelaadsed probleemid lahenevad nii, et klient valib välja just selle, mis talle meeldib, ja teeb oma pakkumise. Praegu reeglina omanik nõustub sellega.

Arvestataval hulgal ostjatel on suur soov ja ka võimalus uus kodu osta, kuid valikud seisavad vana(de) korteri(te) müügi taga. Müügiajad on pikad ning hinnad langustrendis - seda eriti keskmises seisukorras "mägede" korterite osas.

Põhimõtteliselt valitakse korterit nii nagu saapaid või autotki: kas sisse mahud ja kas raha jätkub. Vaatamas käiakse rohkem kui kunagi varem ning seepärast on otsustusaeg lihtsalt natuke pikem. Heade maaklerite käest, kes teavad objekti kohta palju, kel on kliendi jaoks aega, kel on hulgaliselt võrdlusandmeid ning head teadmised pankade laenuvõimalustest, ostetakse endiselt hästi ja hinda alandatakse suhteliselt vähe.

Kes soovib päris oma tahtmist saada, võib osta maatüki ja sellele ise maja ehitada. Jällegi sõltub maaklerist ja tema teadmistest, mida ja kuidas sel maatükil ehitada saab. Ostjad võtavad arvesse pere suurust, koolilaste arvu peres, töökoha kaugust, liikluskorraldust linna ja maa vahel, naabrite lähedust, bussiühendust jt samalaadseid küsimusi ning nende võimalikke lahendusi. Kui mõni oluline tingimus jääb täitmata, otsitakse edasi.

Kõigel sellel on suhtelisel vähe pistmist maja või korteri hinnaga. Ent kui näiteks sügiseks selgub, et sobimatuid eluasemeid on rohkem kui sobivaid, võib sellega ilmselt kaasneda üleüldine hinnalangus. Tavakliendid ei osta maja kevadel selleks, et seda sügisel maha müüa. Kui ikka tõesti ei sobi, siis riskitakse nagu iga teisegi ostuga.

Autor: Iris Roosimägi