Valdmann ja Anipai - kaks ärisõpra ammusest ajast

Selgub, et Valdmann on olnud kaasomanik ühes Teho (endine Vare) tütarfirmas, aga ta ise eitab seda. Alguses eitab seda ka Teho omanik Heikki Anipai.

Valdmanni küsitleda on suur kunsttükk. Telefonis teatab ta järsult, et tal on tööpäev ja soovib nägemist. Midagi ei tule välja katsest talle kodanike vastuvõtule registreeruda. Väljamõeldud ettekäände peale helistab üks ametnik ja tahab Valdmanni asemel rääkida. Õhtupoole helistab Valdmann ootamatult ise. Aega on üheks küsimuseks: "Kas teil on olnud Tehoga kunagi mingit muud ärilist seost kui see, et Teho puhastab Tallinna tänavaid?"

Valdmann vastab kiirelt: "Ühist omanikuvormi kindlasti ei ole. Ei ole kunagi olnudki, muidugi mitte!" Järgmisel päeval tuleb e-kiri seletusega: "AS Teho on üks paljudest kommunaalameti lepingulistest partneritest, kommunaalamet on hangete korraldaja. Ain Valdmann on ametnik, kelle pädevus on määratud riiklike ja omavalitsuse õigusaktidega ja muid viidatud ärilisi seoseid pole."

Niisiis, Valdmann valetab. Miskipärast ei pea ta tähtsaks öelda, et oli Teho (toonase Vare) tütarfirma, ASi Vare Vara teine omanik. Firma asutati 1992 ja likvideeriti 1999. Äriregistris firma kohta mingit jälge pole, kuid asutamisdokumendid asuvad Harju maavalitsuse arhiivis. Muid dokumente selle firma kohta kuskilt ei leia, ehkki ametnikud hoolega otsivad: ei likvideerimisotsust, ei väidetavat edasimüüki Andrus Aasale, kes Portugalist lühidalt teatab, et ei tea Valdmannist midagi.

Kogu lugu algab sõprusest, mis tekkis mõnevõrra vanema Valdmanni ja praeguse ASi Teho omaniku Heikki Anipai vahel Tallinna Polütehnilises Instituudis (TPI). 1970ndatel aastatel oli Valdmann seal aktiivne meeskoori liinis, Anipai üliõpilane.

1980ndate lõpus tegi Valdmann kõva karjääri Tallinna Linna RSN TK Elamute Valitsuses. Ta lahkus sealt 1991. aastal juhataja ametipostilt. Anipai asutas jällegi samal ajal lammutustöödega tegeleva ASi Vare.

Lahkumiskingiks võttis Valdmann kaasa portsu kasulikku infot. Nimelt pakkus Nõukogude armee tol ajal tulutult elamute valitsusele oma kinnisvara. Linn polnud lagunema kippuvatest majadest huvitatud, kuid Valdmannil ja Anipail koitis plaan - osa maju ära osta ja teenima panna.

Anipai ASi Vare omanikuna tegi kindralitega majakaupa 1991. a sügisel. "Ma kasutasin isiklikke kontakte, et andmeid saada," vastab Anipai küsimusele, kust info tuli. ASile Vare läks 29 maja, paljud Põhja-Tallinnas, näiteks suur ühiselamu Sõle tänaval. Oli maju vanalinnas ja kesklinnas ning ladu Toompuiesteel.

Sellest puhkes äge meediaskandaal. Artiklite põhjal maksis Anipai majade ja maa eest vaid 260 000 krooni, lisaks tasus kindralitele mingeid remondiarveid. 1992. a loodud ASil Vare Vara oli plaan tegeleda just selle kinnisvaraga, kinnitab Anipai nüüd. Tema oli firmas juhataja, Valdmann omanik koos ASiga Vare. Et majatehingud olid aga ebaseaduslikud, võttis kaitseministeerium osa maju kohtu kaudu käest, osa kadus ühistute loomise kaudu.

Ainsaks õnnestunuks tehinguks võiks ehk lugeda Suur-Karja 12 müüki ukraina ärimehele Vladimir Babuškinile, mille eest AS Teho pidi hiljem riigile tasuma 2 mln krooni kahjutasu. Vare Vara õieti tegutsema ei hakanudki.

Valdmann läks 1993 tööle Mustamäe linnaosa valitsuse vanema asetäitjaks ja 1997 Tallinna kommunaalameti juhatajaks. Vahepeal Teho nime võtnud Vare hakkas aga puhastama Tallinna linnatänavaid, võites Valdmanni osakonnalt miljonitesse kroonidesse ulatuvaid riigihankeid.

Ning ametlikult on 1990ndate suurejooneliste plaanidega ühine kinnisvaraäri taandunud vaid mõneks tehinguks, kus Valdmann on Anipai abiga soetanud või müünud oma isiklikku vara.

Ain Valdmanni hea koostöö Teho omanikuga kestab. 1999 tekkis inetu skandaal teatest, kuidas Valdmann oli saanud Teho (siis veel AS Vare) omanikega seotud OÜ-lt Feierson 1,2 mln krooni majaostulaenu. Samal aastal võitis Teho riigihankekonkurssi Tallinna ida- ja lõunapiirkonna tänavate aastaringseks puhastamiseks 2002. aastani.

Valdmann pääses pikantsest laenuloost plekkideta ja säilitas ametikoha. Ta on üle elanud kümne aasta linnapead ja lugematu arvu kommunaalvaldkonna abilinnapeasid.

Laenu maksis ta 2005 enne Feiersoni likvideerimist tagasi, kinnitab firma endine juht, likvideerija Viljar Kõverik.

2002 müüs Valdmann emalt saadud pool maja vandeadvokaat Toomas Luhaääre firmale Antrioon 1,78 mln krooni eest. Antrioon müüs värske ostu sama hinnaga edasi Heikki Anipai 16aastasele tütrele Alisele.

2004 suvel võitis AS Teho ainsa pakkujana Tallinna loomade varjupaiga riigihanke. Hanke kohaselt pidi Raku varjupaiga ehitama Teho, maa kuulus samuti Tehole - linn hakkas iga kuu teenust ostma. Praegugi maksab linn 56 000 krooni kuus, lisaks erakorralised maksed 50 000-100 000 krooni näiteks tööriietuse ostuks või elanike teavitamiseks.

Kõrge ametnik Valdmann sõitis mingil põhjusel kuu pärast Teho hankevõitu komandeeringusse Berliini, tutvuma sealse loomade varjupaigaga. Neil päevil külastas seda eeskuju väärivat varjupaika enda sõnul korduvalt ka Anipai.

Ametlike paberite järgi Ain Valdmannil omanikustaatus Tehos puudub. Teho (endise Vare) omanikud on algusest peale elukaaslased Heikki Anipai ja Ghita Aarma, naisel on mõnevõrra väiksem osalus.

Kaks aastat tagasi tehti kümme aktsiat ümber eelisaktsiateks, mis on hääleõiguseta, kuid annavad õiguse dividende saada. Paari kolmest lapsest sai igaüks ühe eelisaktsia, ülejäänud jagunesid vanemate vahel. Anipai kinnitab, et seda tehti lastele mõeldes.

Nõukogu liige Ghita Aarma ei ole Teho igapäevase juhtimisega seotud. Tema kontaktiks antud mobiiltelefonilt vastab Anipai. Omanikud võtsid 2005. aasta eest kaks miljonit krooni dividende. Firma puhaskasum oli 8 mln krooni ja jaotamata kasumi jääk 21 mln krooni. Äsja ostis Aarma kaks korterit Tallinna kesklinnas valminud Triumph Plazasse.

Samas on Valdmann kogu aeg elanud paremini, kui tema ametipalk võiks lubada. Äripäeva arvestuse kohaselt on Ain ja abikaasa Marika Valdmann viimase kaheksa aasta jooksul kokku teeninud ligi 2 miljonit krooni palgatulu. Sama aja sees on suudetud soetada suur eramu Veskimöldres ja korter Pärnu rannarajoonis. Laene on Valdmann võtnud ja tagasi maksnud sama aja sees üle 3 mln krooni. Neid on küll tagasi maksta aidanud kahe kinnisvaraobjekti müük, maad Rakvere vallas ja pool kinnistut Tallinnas Toom-Kuninga tänaval.

Korteri Pärnu rannarajoonis soetas Valdmann 2006 oktoobris Supeluse tänaval 687 000 krooniga, kirjutas Eesti Ekspress. Samasuguste korterite turuhind on Pärnus umbes kaks korda kõrgem. Korteri soodushinnaga ostu toetas Merko gruppi kuuluv OÜ Tuvi Haldus. Merko Grupi muud ettevõtted, näiteks Tallinna Teede AS on saanud kommunaalametilt viimasel viiel aastal poole miljardi krooni eest teetöid.

Arhiivist selgub, et Ain Valdmann oli 1994. aasta sügisel ka ehitusfirma Facio gruppi kuulunud ASi Facio Kinnisvara üks asutajaid ja omanikke, töötades samal ajal Mustamäe linnaosa valitsuse ühe juhina.

Facio Kinnisvara asutamisdokumentides on omanikena kirjas paar vene või ukraina nimega muulast, siis Toomas Tromp, Toomas Masing, Ain Valdmann.

Firma aadress oli Sõpruse pst 222 - tornmaja praeguse Magistrali keskuse lähedal.

Märtsis 1993, pool aastat enne Valdmanni Mustamäe linnaossa tööle siirdumist, tegi Tallinna linnavalitsus määruse, millega poolelioleva maja alune maa läks tähtajatuks kasutamiseks RASilt Kommunaar ASile Facio. Facio pidi lõpetama maja ehituse ja müüma kolm korterit Tallinna linna korteriosakonna määratud isikutele. Kellele, määrusest ei selgu.

Valdmanniga seotud AS Facio Kinnisvara likvideerus ja elektroonilisse äriregistrisse kanti 1998 uus samanimeline osaühing, kus Valdmann on omanike seast kadunud. Aadress on uuel firmal sama, ainuaktsionär Facio Ehituse AS.

Selle suurim omanik Toomas Tromp ütleb, et ta ei mäleta, et Valdmann Facio Kinnisvaras oleks olnud. "Kui, siis oli ta passiivne omanik. Mina tunnen teda TPI päevilt."

Facio Ehitus on spetsialiseerunud riigihangetele ja üks tähtis tellija on Tallinna linn. Alates 2004. aasta algusest on Facio Ehituse AS võitnud 62 ehituse riigihanget. Kusjuures huvitavaks teeb selle asjaolu, et kolmandikul juhtudel pole firma võidetud hanke piiridesse mahtunud, vaid on tellijalt raha juurde küsinud.

Alates 2004. aasta jaanuarist on firma ehituse riigihangete kogusumma 930 mln krooni. Tallinna linnale on ta renoveerinud palju koolimaju, aga ka värske juurdeehituse nüüdsele linnavalitsuse peahoonele.

Intervjuu Heikki Anipaiga.

See on loll jutt. Seda ei saa mitte keegi tõestada!

Võib-olla on kunagi olnud küll. Lõpetasime kiiresti ära. Tundsin selle ära, et ta ei ole selline inimene, kellega koos töötada.

Ma ei pea seda ajakirjanikule selgitama, ma ei pea üldse tegelikult midagi selgitama. Tegime selle registreerimise hetkel ümber. Asutamisdokumentides võis olla küll, aga vaadake hilisemaid pabereid. Nii ta oli. Võib olla tõesti ta alguses seal keegi oli, aga sain aru, et see on jama.

Tere, lugesin huviga ja kuigi faktivigu ning väärtõlgendusi on palju, ei taha kallil tööajal vastu tuult pissima hakata. Vaevalt, et Teid minu eriarvamus ka huvitab, kuna anonüümsel vihjel põhinev lugu on ju valmis. Küll aga tahan ühemõtteliselt kinnitada, et ma ei ole ASi Teho osanik ei otse, kaude ega variisikuna. Ja valetanud ma ei ole. 15 aastat tagasi võisin küll osaleda mõne ettevõtte asutamiskoosolekul, kuid osanikku ei ole minust saanud.