Sobivat maamaja leida on keeruline

Suve saabudes on taas päevakorda tõusnud maamajade ostmine. Mõneti on see tõepoolest aktuaalne vaid soojal perioodil, sest osaliselt ongi inimestel eesmärk omale maakodu soetada lisaks olemasolevale linnakorterile.

Osaliselt aga otsivad omale maakodu inimesed, kes on valmis linnamelu seljataha jätma ja rahulikumasse keskkonda kolima.

Millele tähelepanu pöörata, kui olete omale maamaja otsimas?

Kõigepealt peaks selgeks tegema põhimõtte, mille alusel oma otsingut alustate - kas olete kinni kindlas piirkonnas või on teile oluline maatüki suurus või otsite te kindlasti ainult vana rehielamu tüüpi maja või lähtute te kindlast rahanumbrist? Mida täpsemini te oma soovi oskate kas või enda jaoks sõnastada, seda lihtsam on teha valikut pakkumiste seas.

Kindlasti on lihtsam leida hoonestamata kaunist maatükki kui väljakujunenud talukompleksi. Kui lähete seda teed, et ise maja ehitada, tuleks kindlasti saada põhjalik info kohalikust vallast projekteerimistingimuste ja kommunikatsioonide kohta.

Suured ainulaadsed talukompleksid võivad teis küll väga hea tunde tekitada, kuid kindlasti peab arvestama üsna mahukate investeeringutega. Mida suurem majapidamine, seda suuremad on ka kulutused renoveerimistöödele ja edaspidisele maja korrashoiule. Sellepärast tuleks ainult suvekoduks otsitava talumaja ja seda ümbritseva krundi suuruse osas põhjalikult aru pidada.

Harjumaal on raske suurt, üle 10hektarist talumajapidamist leida, kuna paljud endiste talude omanikud või nende järeltulijad on maatükist osa juba ära müünud. Tänapäeval on siiski vähesed jäänud tegelema metsa- või põllumajandusega ning vajadus omada suurt krunti on minetanud oma tähtsuse.

Seega, linnainimesele, kes vaid nädalalõpu või puhkuse veetmiseks maamaja otsib, on ostmine lihtsamaks tehtud.

On ka maamajapidamisi, kus Eestisse saabunud ehitusbuumi tõukel on üritatud tänapäevaste materjalidega majale värskem ilme anda. Pahatihti aga on tehtud sellega "karuteene", materjale oskamatult kasutades - palksein valelt poolt soojustatud, uue katusekatte alla korralik soojustus panemata jäetud, miljöösse sobimatud plastaknad jms.

Seepärast on vana maja soetamisel ostjale olulisem mitte alati maja korralik välisilme, vaid tema hea potentsiaal. Loomulikult ka hea juurdepääs ja kiire ühendustee lähima suurema keskusega. Näiteks sobiv kaugus Tallinnast on ostjate jaoks aastatega üha vähem tähtsust omamas. Piirkauguseks võib pakkuda ca 60 km. Oluline on keskkond ja see emotsioon, mis esmamuljena maakodu otsimisel tekib. Samuti see, et kinnistu oleks privaatses kohas, kuid samas peaks lähima naabriga olema silmside, et vajadusel naabrivalvet kasutada.

Nõudlus maakodude järele on aastatega ja elujärje paranemisega suurenenud, pakkumised aga vähenenud. Paljud maakodud leitakse mitte avalikest pakkumistest, vaid tuttavate-sugulaste kaudu, kellelt siis ostetakse otse.

Kui praegu sirvida avalikus pakkumises olevaid kuulutusi maamajade osas, siis kõige vähem objekte on Harjumaal ja mida kaugemale Tallinnast, seda suuremaks läheb ka pakkumiste hulk. Keskmiselt võib üldistada, et igas maakonnas on ca 10-15 hea müügipotentsiaaliga talukohta-maamaja. Hinnavahemik 160 000 kroonist Jõgevamaal kuni 1,9 miljoni kroonini Harjumaal. Endiselt väärtustatakse jõgede-järvede- ja mereäärseid piirkondi.

Kuulutuste sirvimisel ei tohiks kohe fotode järgi otsust teha, soovitatav oleks ikka kohapeal ära käia, et piirkonnaga üldisemalt tutvust teha. Kui ei ole oluline konkreetne piirkond, võiks alustada nädalavahetustel maakohtadesse väljasõiduga ja kui sobiv piirkond leitud, tutvuda konkreetsete pakkumistega.

Hea oleks ka konkreetses piirkonnas kõige aktiivsemalt tegutseva kinnisvarabüroo maakleritega ühendust võtta ja neile oma ostusoov jätta.

Lisaks korralikele talumajadele on viimasel ajal hakanud ostjaid huvitama sootuks teistsugused krundid ja maamajad. Nimelt otsitakse just võimalikult privaatseid vanu talukohti või siis hooneid. Tihti pole lugu ka sellest, et krundini viiv tee on kehvas korras ning elektriliitumine puudub. Just selline maja või maatükk keset metsa on hinnas inimeste seas, kes soovivad veeta nädalavahetused või puhkuse ümbruses, kuhu turistid ning tavainimesed üldjuhul ei satugi. Eelistatud on ka mõne veekogu olemasolu või lähedus.

Autor: Kaie Kullik