Suvi toob õuele rohkem tegevust

Enamasti on aias istumiskoht, kus on pärast pikka tööpäeva hea lõõgastuda ning mugav suveõhtul külalisi vastu võtta. Et selline koht sisse seada, on vaja head tasast istepinda, kus toolid ja laud kindlalt paigal seisavad ja mille saab sisustada ilmastikukindla mööbliga.

Isteplats rajatakse kas maja hoovipoolse ukse lähedale, et lauakatmist kergendada, või majast kaugemale, et isteplats oleks välikamina ja suitsuahju juures.

Et asi õnnestuks aga maksimaalselt ja tulemusest tunneks rõõmu aastatekski, tuleb esmalt mõelda, millal ja kui sageli on teil aega seal istuda, mida te seal teete ja kui palju külalisi vastu võtate.

OÜ Dolokivi juhataja Volli Saia selgitusel on korraliku välikamina ehitamine aeganõudev töö, mis samas rõõmustab omanikku pikki aastaid. "Kuigi oma ehituspraktikas on kokku puututud igasuguste kaminatega, tuleb esmalt valida asukoht, kuhu kamin ehitada. Samuti võib valmistada täpse eskiisi. Eriti tähtis on kaminasuu ja korstnalõõri mõõtmete sobivus ning korstna kõrgus."

Välikamina asukohta valides peaks lisaks sobivusele silmas pidama ka võimalust kindlustada hea tõmme. Kamin peab asuma hoonetest ja puudest eemal, et ei tekiks tuuletõkketsoone. Oluline on ka pinnas, sest välikamin tuleb rajada omaette vundamendile, mis valmistatakse betoonist või looduskivist.

"Vundament peaks olema 10-30 cm laiem, et kamina seinad jääksid kindlalt kandma ega variseks kokku," selgitab Sai. Ehkki kõige sobivamaks pinnaseks on liivane pind, saab kamina rajada ka teistele pindadele.

Välikamina materjaliks sobivad eelkõige kohalikud looduskivid, aga ka ilmastikukindlad tellised. "Kamina kolle laotakse tulekindlatest šamott-tellistest ja tulekindlast segust. Suitsulõõri seinad tuleb laduda võimalikult siledad, et vähendada kaminasuitsu hilisemat hõõrdetakistust. Ning suitsulõõr peaks ülalt mõne sentimeetri võrra kitsenema, sest see parandab tõmmet oluliselt," õpetab Sai.

Et kaminat ja müüritist vee ja lauspäikese eest kaitsta, võib sellele ehitada katuse.

Õuepoolse ukse juurde rajatud isteplats on igapäevase elu seisukohalt mugav ja seda kasutatakse rohkem kui majast kaugemal asuvat isteplatsi. Kõige õigem on lasta õuetuba projekteerida ja ehitada koos majaga, lähtudes veranda, külmkasvuhoone või talveaia printsiibist.

Ka õuetoas võib kamin olla, kuid see ei tohi maja tuleohtu seada. Kõige praktilisem on õhtupäikesele avatud isteplats osalise varikatuse ja tuulekaitsega põhjas ning idas.

Isteplats pole mõeldav mööblita, ükskõik kui kerge või kapitaalne see ehitis ka poleks. Väga efektsed näevad välja põrandaga ehitatud kivist pingid, mis sageli laotakse müüriastanguna. Meie kliimas pole kivi mugav materjal, kuna eeldab patju või pehmet polstrit. Tervislikust seisukohast on parem variant puit- või kerge plastmööbel. Valida on eri materjalide ja mudelite vahel.

Ka siin tuleks silmas pidada stiili, värvi, materjali, suuruse ja hinna suhet maja ja aiaga. Kõige kindlam on valida naturaalpuit.

Isteplatsi põrand laotakse töödeldud või valitud lapikutest kividest või tehisplaatidest betoonalusele mördiga või lahtiselt, see tähendab tihendatult liivapadjale. Õuetoas mõjub koduselt ka puitpaneelidest laotud või kompaktne puitpõrand, mis rajatakse killustikust või betoonist valatud alusele.

Aluse paksus sõltub pinnasest ja veeseisust krundil. Liivasel kuival krundil piisab, kui põranda all on 10 cm drenaažikiht, selle peal 5-10 cm peenematerjalist kruusa, ehitusliiva või killustikku. Betoonkate valatakse 5 cm paksune, lastakse kivistuda ja kaetakse siis plaatide, kivide või mõne muu kattekihiga. Viimasel ajal on moodi läinud looduslikust kivist põrandate ladumine.

Niiske madal krunt ja savipinnas eeldavad sügavamat alust.

Jämeda killustiku kiht peaks olema vähemalt 20 cm paksune, selle peal 5-10 cm tasanduskihti ja 5-10 cm paksune betoonalus.

Drenaažikihi paksus oleneb pinnasest, reljeefist ja paikkonna mikrokliimast ning kõigub tugevasti vastavalt sellele, kui rängalt külm kergitab.

Isteplatsi põranda, teede, trepimademete ja kõigi teiste rajatiste servad tuleb planeerida muru mullapinnast 1-2 cm kõrgemale. Siis saab muruniidukit ohtu seadmata rohtu ka servadelt kätte ja vihm ei uhu mulda põrandale.

Sumeda suveõhtu lahutamatu osa on suitsukala või mõni muu roog, mis on valminud omaenda suitsuahjus ning mida on hea maitsta näiteks pärast saunaleili.

"Aia ehitusest jäi hulk kive õue peale hunnikusse ja tasapisi hakkasin neid ahjuks lappima," selgitab Rein Haak.

"Vundamendiks on suured põllukivid, mille kohale seadmine võttis ikka üksjagu aega. Tulekolle on laotud šamott-tellistest ja puidust," lisab ta.

"Ahjule on paigaldatud ka korralik katus ja ükski suitsuahi pole mõeldav korstnata. Ja praeguseks on see ahi vapralt vastu pidanud tervelt seitse aastat," räägib Rein.

Kuna ahju esine pind on kruusane ja kivine, siis eraldi katteplaate pole Rein maha pannud.

Autor: Marina Tigasing