Noored ja töökad meedias

Mõnikord õnnestub tööd leida ka neil noortel, kellel veel keskkoolgi lõpetamata. Gerly Nugis (19) kuulub nende noorte hulka, kellel on olnud võimalus kooli kõrvalt ajakirjanikutööd proovida.

Viljandi maakonnalehele Sakala hakkas Gerly kaastööd tegema juba kaheksandas klassis.

Pakkumise osaleda noorte meediaklubi kogunemisel, mida viisid läbi Sakala ajakirjanikud, leidis neiu pooljuhuslikult, lapates üht kättejuhtunud ajalehenumbrit.

Alates sellest ajast on Gerly vahelduva eduga Sakalasse lugusid kirjutanud. Praegu on Gerlyl käsil sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale.

Lisaks kirjutavale ajakirjandusele ilmub aga meie teleekraanilegi aeg-ajalt värskeid telenägusid. Alari Koel (22) on juba ligi aasta teinud meelelahutuslikke uudislugusid telekanalile TV3.

Enne teletööle asumist jõudis Alari proovida kätt ka kirjutavas ajakirjanduses, töötades mõned kuud Postimehes. Töökoha leidis sarnaselt Gerlyle ka Alari üsna juhuslikult.

"Töötasin sellel hetkel Postimehe meelelahutustoimetuses, kui kohtusin ühel TV3 üritusel Postimeest esindades Annely Adermanniga. Pärast turistidele lehvitamist limusiinis, millega me koos sõitsime, soovitas Annely mind Märt Treierile, kes õnnekombel uusi töötajaid otsis."

Kuigi meediatöö on põnev ja loominguline, tuleb noortel ette ka keerulisi hetki.

"Noored ei oska oma võimeid alati täpselt hinnata - vahel juhtub, et jõud ei käi valitud teemast üle. Kuigi noored oskaksid või teeksid asju teistmoodi, ei ole see alati sama, mis värskete ideede omamine," arvab Alari. Probleeme võib tekkida ka seetõttu, et noortel napib tihtilugu kogemusi.

"Pedagoogilist lähenemist noorele on vähe - noor visatakse kohe vette ja siis eeldatakse temalt kogenud inimesele omast tulemust. Ühelt poolt on see kasulik, õpid kiiremini keerulisi olukordi lahendama, teisalt aga võib see tuleneda ülemuste laiskusest mitte õpetada noort teatud küsimustes," räägib noormees.

"Kui näed oma artiklit lehes, on see alati selline eriline ja kordumatu tunne," tõdeb Gerly. Rõõm tehtud töö üle korvab üldjuhul kõik ebameeldivushetked.

Alari peab oluliseks, et leidis oma niši väga kiiresti. "Ma võiksin olla universaalne reporter, tehes lugusid majandusest ja poliitikast, ent siis oleksin nagu iga teine."

Noored räägivad, et meediatööd tehes on nad eelkõige õppinud suhtlemist ja sotsiaalset tundlikkust. Gerly usub, et enesekindlus, mille ta töötades on omandanud, on andnud julguse küsida.

"Nüüdseks tean, et see, kes ei küsi, ei saa kunagi ka ühtki vastust. Küsija saab harilikult ka vastuse."

"Noortele on tegelikult loodud väga mitmekülgsed võimalused meediatööga tegelemiseks. Olemas on erinevad noorte meediaklubid ning ajalehed ja telekanalid teevad noortega aktiivselt koostööd. Ega maailm ei muutu üleöö, aga noorte võimalused suurenevad pidevalt. Tänapäeval pole isegi vaja erialast haridust, et meediatööd teha, nii et see noori ei takista," teab Gerly.

Nii Gerly kui ka Alari plaanivad meediavallas töötada ka edaspidi.

Alari Koelist võib peagi saada laialdaselt tuntud ja tunnustatud telenägu - kui kõik hästi läheb, võib noormees uuest hooajast tunda uhkust omaenese meelelahutusuudiste saate üle.

Ühelt poolt on noorte inimestega keeruline, sest juba ainuüksi logistika, kuidas veel peas ringlev lugu ajaleheveergudele jõudma peaks, vajab selgitamist. Samas vaatab hommikusel koosolekul otsa mitu säravat silmapaari, kes on valmis aina raskemaid ja huvitavamaid teemasid vastu võtma. Töö noortega õpetab ennastki ega lase hingel rooste minna.

Autor: Eliis Vennik