See on nüüd siis käes

Aktsiate järsk hinnalangus Tallinna börsil on tõeks saanud, kuid selle kõrval on minu arust olulisem hoopis majanduskasvu aeglustumine.

Mida see endaga kaasa toob? Arvan, et nii mõnegi pankroti, mitmeid ühinemisi ja ilmselt isegi tarbimisharjumuste muutuse.

Samas ei ole kõik mustades värvides. Kogenud tegijad, kes ka 1997. aastal Eesti väärtpaberiturul tegutsesid, teavad, et langus möödub. Usun, et surutisest saadakse üle kvartali või paariga. Kogu maailma valu ei saa endast läbi lasta. Kuid kindlasti jätab majanduse edasine aeglustumine oma jälje inimeste hinge. Börs võib kaotada osa populaarsusest ja jääda kiratsema. Võttiski ju 1997. aasta börsikrahhist toibumine mitu head aastat aega.

Eelmise töönädala lõpul börsil aset leidnud langus oli maailma börsidel toimuva taustal loogiline. Õigupoolest olid USA probleemid teada juba kuu või isegi paar. Lihtsalt ei usutud, et probleemid võivad levida ja nii laialt.

Reedel kodubörsil toimunut võib teatud ulatuses kindlasti nimetada paanikaks. Näiteks sobivad Arco Vara ja Ekspress Grupi aktsiad. Kui keegi aktsionäridest ei müüks, siis hinnad ei kukuks. Et aga kardetakse hindade veelgi suuremat kukkumist, siis väljutakse positsioonidest kahjumiga.

Mitmed spetsialistid on ennustanud arenevatele turgudele, kuhu ka Eesti kuulub, veelgi mustemat stsenaariumi. Usun siiski, et hinnad hakkavad stabiliseeruma. Esimesi arglikke katseid ülespoole liikuda tehti ka juba reedel. Olen nõus nende spetsialistidega, kes soovitavad hetkel hoida ligikaudu kolmandik portfellist rahas. Minul endal on suur osa rahas.